/nginx/o/2015/07/08/4258913t1hf9f2.jpg)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis valitsusse kaugkütteseaduse muutmise eelnõu, mille siht on suunata soojusettevõtjaid keskkonnasäästlikumate ja soodsamate kütuste kasutamisele.
Toasooja hind võib veelgi väheneda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja taristuministri Kristen Michali sõnul on eesmärk tagada tarbijale kaugkütte võimalikult soodne ja stabiilne hind koos tõhusalt korraldatud soojusvarustusega.
«Kaugkütte hinna vähendamine nõuab suuremahulisi investeeringuid, mille tegemiseks on vaja pikaajalist ja stabiilset regulatsiooni. Investeerides paremasse tehnoloogiasse ja odavamat kütust kasutavatesse seadmetesse väheneb hind tarbijale ja ettevõtjal on võimalik saada investeeringult kõrgemat tulu,» lisas minister.
Eelnõu määrab ka suuremates võrgupiirkondades tegutseva soojusettevõtjale taustakontrolli tegemise nõude. Eelkontrolli peab läbima ka üle 50 GWh müügi aastamahuga piirkonnas tegutseva katlamaja või soojustorustiku ostja. Seeläbi välditakse, et teenuse osutaja võiks ohustada selle toimimist ja seeläbi energiajulgeolekut. Üle 50 GWh müügi aastamahuga piirkonnad on Tallinna, Narva, Tartu, Ahtme-Jõhvi ja Kohtla-Järve ühendatud võrgupiirkond ning Sillamäe, Pärnu, Viljandi ja Jämejala, Kuressaare, Võru, Haapsalu ja Paide võrgupiirkond.
Eelnõu kohaselt peavad kohalikud omavalitsused, mille kaugküttepiirkonnas tegutseb üle 50 GWh tootmismahuga soojusettevõtja või mis soovivad kaugkütte piirkonda luua või muuta, võtma vastu hiljemalt 2017. aasta lõpuks soojusmajanduse arengu kavandamise otsuse, kus nähakse ette kaugkütte võrgupiirkonna vähemalt 10 aasta tulevikuperspektiivi.
Eelnõu on planeeritud jõustuma 2016. aasta 1. juulil. Eestis on kaugkütte osakaal soojustarbimises EL riikidest kõrgeim, ulatudes 70 protsendini.