Vastne seakasvatajate katuseorganisatsioon näeb meeleavaldustes viimast abinõud
18. aprill 2016, 17:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohaliku sealihatoodangu järks langus, mis on viimase paari aastaga vähenenud 70 protsendi peale kohalikust sealihatoodangust, sundis suuremat osa Eesti sealihatootjatest moodustama ühise liidu.
«Kui me vaatame ajas tagasi, siis me oleme kergitanud neid küsimusi, mis puudutab Aafrika seakatku kolme erineva ministri ametisoleku ajal. Tänaseks need ideed, mis me oleme välja käinud, osaliselt leidnud mõistmist, küll aga mitte niivõrd palju toetamist, nagu seakasvatajad oleks seda lootnud,» sõnas liidu moodustamise järel tõusigade aretusühistu nõukogu esimees Urmas Laht, kellest sai ka uue liidu juhatuse esimees.
Ta lisas, et liidu asutanud kolm organisatsiooni – Eesti Tõusigade Aretusühistu, AS Rakvere Farmid ja Atria Farmid OÜ –, on juba viimased paar aastat pidanud valitsusega terve rida läbirääkimisi, kaitsmaks ja säilitamaks kohalikku seakasvatust. «Tänaseks oleme me jõudnud situatsiooni, kus me ei suuda oma rahvast ära toita – meie farmides olev sigade arv on drastiliselt vähenenud,» nentis Laht. Praegu suudavad Eesti sealihatootjad katta vaid 70 protsenti Eesti sealiha vajadusest.
Kõige enam farme on viimase paari aasta sündmuste tulemusel kaotanud tõusigade aretusühistu, kellel veel aasta tagasi oli 32 liiget. Nüüd on see arv langenud 19 peale. «Meil oli põhikarja emiseid natuke üle 12 000, tänaseks on neid järgi jäänud 6300 – me oleme sisuliselt poole oma karja andnud erinevatel põhjustel ära,» kirjeldas Laht. Ni i on ühte aega langenud Aafrika sigade katk, ettevõtete majanduslik ebaedu või pankrot.
Üks ettevõtest, mida mullune Aafrika seakatk samuti otseselt puudutas, on ka üks liidu asutajatest, Rakvere Farmid. «Meie toodangu maht on kukkunud 10 ja poole tuhande pealt 8000 peale,» märkis ettevõtte juhatuse esimees Teet Soorm. Eelkõige on ettevõte sulgenud farme, mis asuvad kolmandas tsoonis. Kui enne Aafrika seakatku kuulus ettevõtte alla 12 lepingupartnerit ja 24 farmi, siis nüüd on nende arv langenud 9 partneri ja 20 farmi peale langenud.
Suurimaks probleemiks peab Soorm seejuures töökohtade kadumist maapiirkondadest, kuna seakasvastust viimastel aastal tabanud kriis puudutab ka sellega seotud valdkondi. «Läbi söödatööstuse kadumise kaotavad töö ka väga paljud vedamisfirmad, kes vedasid nii sööta kui loomi laiali,» tõi ta näitena välja.
Kuigi liidu liikmetel on kogemusi ka oma huvide kaitsmisel ka meeleavalduste korraldamisega, siis näevad nad täna seda viimase abinõuna. «Kogu läbirääkimiste kunst, mida ma alates 1998. aastast olen pidanud riigi, seisneb teatud sammudes. Kui me täna tooksime sead pealinna ja laseks Toompeale lahti, siis mis oleks järgmine samm?» märkis liidu vastne esimees Urmas Laht, kelle kinnitusel on liidu esmane strateegia siiski dialoogi arendamine valitsusega. «Mis puudutab sellist tõsist väljaastumist, siis need kogemused on mul olemas,» sõnas ta samas.
Uus liit esindab 95 protsenti Eesti seakasvatajatest. Nende farmide huvide koondamiseks, kes ei kuulu kolme eelpool nimetud organisatsiooni, luuakse tõusigade ühistu juurde sõltumatute seakasvatajate ühing, kes ei oma küll hääletamisõigust, kuid kellele edastatakse seakasvatajaid, nendesse puutuvaid seaduse eelnõusid ning täiendkoolitusi puudutavat informatsiooni. Rahaliste investeeringutega liit esialgu otseselt tegelema ei hakka.
Ühe sammuna panustatakse lähiajal ka Aafrika seakatkuga seotud bioohutusnõuete-alasesse teavitustöösse sõltumatute seakasvatajate hulgas koostöös maaeluministeeriumiga. «Selle nädala kolmapäeval on esimene seminar Tartus, kus me kutsume kokku kõiki seakasvatajaid – nii väiksemaid kui suuri – ja arutame läbi kõik need ohud, mis olid eelmisel aastal, kuidas me nende ohtude vastu võitlesime, mis me tegime,» loetles Laht. Seda viiakse lähikuudel läbi neljal korral.
Liidu eesmärgiks ongi koondada paremini seakasvatajate huve riiklikul tasandil ja taastada Eesti seakasvatus tasemele, kus 100 protsenti Eesti sealiha vajadusest on taas tagatud kohalike tootjate poolt, nagu mõned aastad tagasi. «Erinevad valitsused on püüdnud neid probleeme erinevalt lahendada, kuid hetkel ei ole need olnud piisavad selleks, et sealiha tootmise vähenemine pidurduks,» ütles liidu vastne esimees Urmas Laht.