Põllumehed riigikogus: siinsed põllumehed on konkurentidega võrreldes kehvamas olukorras

Kriis põllumajanduses sundis mullu sügisel põllumehi ka Toompeale meelt avaldama. Foto: Tiina Kõrtsini/Õhtuleht

Põllumeeste esindajad rõhutasid tänasel kohtumisel riigikogu maaelukomisjoni liikmetega, et riigi ülesandeks on taastada Eesti piima- ja sealihatootjate usk tootmisega jätkamiseks, kuna viimaste aastate põllumajanduspoliitiliste otsustega on pigem pandud Eesti põllumajandustootjad konkurentidega võrreldes halvemasse olukorda.

«Just kriisiolukordades muutub riigi tugi eriti oluliseks, et me ei kaotaks liialt suurt osa kohalikust toidutootmisest,» ütles põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. Ta selgitas, et põllumajandusettevõtted saavad valdava osa oma sissetulekutest turult – toetused moodustavad Eesti põllumeeste sissetulekutest keskmiselt vaid 20 protsenti.

«Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega on toetuste osakaal Eesti põllumajandusettevõtete kogutuludes tunduvalt väiksem, mis muudab meie ettevõtted turuhinna languste ja kriiside suhtes ka palju rohkem haavatavaks,» nentis Sõrmus. Kuna põllumajandustootmine on Euroopa Liidus suures osas tugevasti reguleeritud tegevusala, on toetuste eesmärgiks pakkuda tarbijatele mõistliku hinnaga kohalikku toitu, aga kompenseerida põllumajandusettevõtetele ka Euroopas kehtivatest arvukatest nõuetest tekkivaid lisakulusid.

«Eesti valitsuse ja riigi ülesandeks on tagada, et kohalikud tootjad oleksid EL tasemel kokku lepitud üldistes raamides teiste riikide tootjatega võrdselt koheldud,» lisas põllumeeste keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo.Ta nentis, et praeguses olukorras ei ole Eesti valitsus kas suutnud või tahtnud viimastel aastatel seda ülesannet täita. «Valitsuse tegevusetuse tõttu on Eesti piimatootjate toetuste tase viimastel aastatel  vähenenud ligi kolmandiku võrra,» märkis Tõnissoo, kes avaldas lootust, et riigikogu maaelukomisjoni liikmed aitavad seda olukorda muuta.

Talupidajate keskliidu juhatuse liige Leho Verk tõi välja, et valitsus on pärast Venemaa impordipiirangute kehtestamist pea kahe aasta jooksul keskendunud kriisi seljatamisel valdavalt uutele eksporditurgudele ja ühistegevusele. «See on õige ja vajalik, kuid samal ajal on Eesti piimakari kahanenud kümnendiku ja seakasvatus veerandi võrra,» rõhutas Verk, kes on seisukohal, et lisaks kaugemasse tulevikku vaatamisele tuleb nüüd ja praegu peatada tootmise hävimine.

Põllumajandusorganisatsioonid koguvad kuni 25. aprillini allkirju petitsioonile, milles nõutakse Eesti valitsuselt vastutustundlikke siseriiklikke meetmeid Eesti piimalehmade ja sigade arvu edasist vähenemise peatamiseks. Kodulehe petitsioon.ee kaudu saavad põllumeeste toetuseks allkirja anda kõiki Eesti toidutarbijaid. Tänaseks on oma toetusallkirja andnud juba üle 2200 eestimaalase.