Kaugküte - vaeslapsest tulevikulahenduseks

Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Eestis on levinud arvamus, et kaugküte on kallis ja ajale jalgu jäänud kütteviis. Soojusetootja Adven Eesti kinnitusel ei ole müüdil alust ning mujal Euroopas nähakse selles hoopis tulevikulahendust.

Adven Eesti juhatuse esimehe Urmo Heinami sõnul ei ole põhjust kaugkütet krõbeda hinnaga seostada, kuna hinnad erinevad piirkondades nagu öö ja päev. Kui Keilas makstakse soojuse eest 42,11 eurot MWh, siis näiteks Raasikul on hind 75,36 eurot. Seega kuigi mõne piirkonna elanikud maksavad kaugkütte eest vananenud tootmise ja soojusvõrkude tõttu liiga kõrget hinda, on kaugküte paljudele juba praegu soodne lahendus.

Valdavalt on Eesti kaugküttekatlamajades kütusena kasutusel maagaas. Viimasel aastal on selle hind olnud languses, mis on toonud paljudes kaugküttepiirkondades hinnad alla. Sealt pärinebki arusaam kallist kaugkütte perioodist, mil maagaasi hinnad hüppeliselt tõusid. Üha enamates piirkondades on otsustatud asendada muutliku hinnaga maagaas kohaliku ja keskkonnasõbralikuma biomassiga.

Soojuse hinda mõjutavad lisaks kütuse hinnale veel paljud tegurid. Näiteks võib kaugkütte hind olla kallis, kui küttevõrgu seisukord on piirkonnas halb. Kaasajastamata võrkude kaudu läheb oluline osa toodetud soojusest kaotsi. Samuti sõltub soojuse hind tootmisseadmetest, nende vanusest ja efektiivsusest. Rolli mängib ka soojustarbijate arv - mida rohkem on kaugkütet kasutavaid kodusid, seda enam hajuvad soojuse tootmiseks ja selle kodudeni toimetamiseks tehtud kulutused.

Lisaks kõrgele hinnale on levinud ka arvamus, et kaugküte ei ole keskkonnasõbralik. Tegelikkuses sõltub selle nagu iga teise kütteviisi puhul keskkonnamõju valitud tehnoloogiast ja toorainest. Nii nagu kalli hinna taga on vanad tootmistehnoloogiad, suurte kadudega soojusvõrk ja fossiilsed kütused, on ka suurema keskkonnamõju süüdlased samad. Tegelikkuses võib ka kaugküte Heinami sõnul olla roheline.

Mujal Euroopas nähakse kaugküttes tuleviku küttelahendust just selle keskkonnasäästlikkuse ja tõhususe poolest. Ka suurlinnades on kaugküte teinud läbi suure arenguhüppe, sest selles nähakse võimalust vastata üha karmimatele kliimaeesmärkidele.

Paraku on Eestis kaugkütteseaduse muutmise eelnõu vastuvõtmine vindunud ning kaugkütte arendamist toetava seaduseraamita ei ole ettevõtted motiveeritud kaugküttelahendustesse investeerima. Kaugküte on Heinami kinnitusel muutuste tuules ning ainuüksi Adven on seadnud sihiks viia aastaks 2020 keskkonnasõbralikule puiduhakkele üle kõik oma 14 kaugküttepiirkonda.