/nginx/o/2016/02/11/5034947t1h14e6.jpg)
Nagu kinnitas läinud nädalal Venemaa president Vladimir Putin, et lähe ta rahatrüki teed isegi juhul, kui majanduslangus veel mõnda aega jätkuma peaks.
Vladimir Putin välistas rahatrüki (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paar päeva enne Putini lubadust väitis Vene keskpanga president Elvira Nabiullina, et inflatsiooni kasutamine majanduskasvu kiirendamiseks on «suur illusioon.»
«Venemaa on silmitsi majandusväljakutsetega, mis nõuavad keskpanga ja valitsuse lähedast koostööd,» kommenteeris koordineeritud sõnumeid Bloomberg Businessile Rabobanki strateeg Londonis Piotr Matys.
Venemaa puhul pole tegemist üksnes sõnade, vaid tegudega. Olles rakendanud 2009–2010 aastate kriisis stiimulipaketti, mida hinnati G20 riikide suurimaks, on Putin end seekord vaos hoidnud ning lasknud majandusel kohaneda nõrgemate vahetuskursside ja kulukärbete kaudu.
Selle tulemusel on Venemaa saanud oma kasutusse komplekti eelarve- ja rahapoliitilisi vahendeid, mida Morgan Stanley hindab «ülimalt ortodoksseks».
Seejuures mainis Putin esmakordselt kaitse- ja julgeolekukulutuste kärpeid, mis koos sotsiaalmaksetega moodustavad ligi 60 protsenti tänavustest väljaminekutest.
USA Föderaalreservi kui maailma dollaritrükikoja pikaajalise kriitikuna ütles Putin, et «kõige tähtsam pole trükkida raha, vaid muuta meie majanduse struktuuri.»
Pärast kaua kestnud kõikumist toormehindade tuultes on Venemaa kohanemas. Esimeses kvartalis kukkus nafta- ja gaasitulu osakaal eelarvelaekumistes 34 protsendile. Alles 2014. aastal oli vastav protsent üle viiekümne.
Maailmapanga ärikliima indeksis on Venemaa alates 2013. aastast kerkinud 61 pügala jagu ning oli tänavu 51. kohal.