Firmaautode leebema maksustamise ideekavand on lõpuks valmis

Autod Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Rahandusminister Sven Sester (IRL) saatis valitsusele firmaautode maksustamise ideekavandi, millega kaovad vihatud sõidupäevikud ja keskmisest lahjemate mootoritega sõiduautode kasutamine erasõitudeks muutub märkimisväärselt odavamaks.

Ettevõtjate terav rahulolematus tõi kaasa toonase rahandusministri Jürgen Ligi (RE) juhtimisel välja töötatud autode maksustamise korra muutmise. Kui valitsus kiidab Sesteri ideed heaks, saadetakse lähikuudel riigikogusse seadusemuudatus, mis võtab autode erasõitudeks kasutamise maksustamisel aluseks mitte sõiduki hinna, vaid hoopis mootori võimsuse.

«Mida võimsam auto, seda kallim auto,» põhjendas Sester. «Firmaautode maksusüsteem peab olema selline, et töötajal poleks rahalist vahet, kas hüvitis antakse rahas või autona.»

Rahandusministeeriumi arvutuste järgi on Eesti sõiduautode keskmine võimsus 114 kW, mille erisoodustus oleks 223,4 eurot ning see maksustataks edaspidi 148 euroga kuus. Praeguse rehnuti järgi on erisoodustus 256 eurot ning maksu suurus 169,6 eurot kuus.

Samuti pakub ministeerium välja vanusekoefitsiendi vähemalt viis aastat vanale autole, mis oleks 0,75.

Illustratsioon: Allikas: rahandusministeerium

Rahandusministeeriumi kava järgi laekuks muudatuse järel erisoodustuselt riigile 19,9 miljonit eurot aastas, mis on praegusest 5,1 miljoni euro võrra vähem.

«Soovime maksu vähendades inimeste maksukäitumist parandada,» lisas Sester.

Maksuametile esitatud käibedeklaratsioonidelt leiab 66 000 autot, millest 44 000 on segakasutuses. (Liikluskindlustuse andmetega võrreldes on ligi 10 000 autot kuhugi haihtunud.) Kokku laekus sedakaudu mullu 17 miljonit eurot käibemaksu.

Samas deklareerib erisoodustust vaid 6800 ettevõtet, millest rahandusministeeriumi andmetel laekub 25 miljonit eurot.

Mullu detsembris hakkas firmaautode maksustamisel kehtima kord, mis piirab sõiduauto ning selle tarbeks kaupade ja teenuste ostmisel makstud käibemaksu mahaarvamist. Ettevõtjaid kohustati kõik sõidud kandma nn sõidupäevikusse. Kui sõidupäevikut ei peeta, tuleb erisoodustusmaksu maksta täissumma pealt. Kui ettevõtluseks ostetud sõiduautoga tehakse ka erasõite, on sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang 50 protsenti hoolimata sellest, millises mahus erasõite tehakse.

Lisaks näiteks liisingumaksele arvati sõiduauto kulude hulka mootorikütus, varuosad, hooldus, remont, parkimistasu, kulutused sõiduauto transpordile (praamipilet).

Maksukohustuslane peab tagama, et sõiduautot kasutatakse vaid sellel otstarbel. Selleks kehtestab maksukohustuslane oma sisekorras sõiduauto kasutamise reeglid. Üldjuhul peaks eranditult ettevõtluses kasutatav sõiduauto olema pargitud töövälisel ajal ettevõtte juures. Seega otsustab ettevõte kõigepealt, kuidas sõiduautot kasutatakse, ning seejärel, kuidas sellist kasutamist kindlustatakse ning kuidas on sõiduauto kasutamist võimalik kontrollida nii juhtkonnal kui ka maksuhalduril.

Isegi ettevõtte töötajatele sõiduauto tasu eest kasutada andmisel ei ole õigus sellise sõiduauto ja selle tarbeks kaupade ja teenuste ostmisel käibemaksu täies ulatuses maha arvata, kuna see on sõiduauto eratarbeks kasutada andmine. Topeltmaksustamise vältimiseks ei loeta oma töötajale sõiduauto tasu eest kasutada andmist käibeks ning teenust ei maksustata käibemaksuga, v.a taksod ja õppesõidukid.

Kui sõiduauto kasutusotstarve muutub kahe aasta jooksul, näiteks esimesel aastal kasutatakse autot ainult ettevõtluses, aga järgneval aastal tehakse ka erasõite, siis tuleb teha ümberarvestus. Sel juhul tuleb kasutusotstarbe muutumise kuul mahaarvatud sisendkäibemaksu korrigeerida, võttes aluseks 24-kuulise perioodi.

-------------------------

KOMMENTAAR

Mõtleme samas suunas

Mait Palts Foto: Toomas Tatar

Mait Palts

kaubandus-tööstuskoja peadirektor

Peamine muudatus ametiautode maksustamisel seisneb sõidupäevikute pidamisest loobumises, mis vähendab ettevõtjate administratiivkoormust oluliselt.

Tahaks loota, et rahandusministeeriumi valitud kilovatipõhine arvestus muudab sõiduautode maksustamise kõigile selgemaks. Samuti näib mõistlik, kui mootori keskmise võimsuse järgi korrastatud maksustamine toob kaasa maksukoormuse vähenemise keskmise auto kasutajale.

Praeguse arutelu juures on olnud olulisim, et ministeeriumi ja ettevõtjate mõtlemine on liikunud ühes suunas.