Riik süstib uude piimatööstusse kuni 15 miljonit

Kuigi riik suunab suure summa uude kõrgtehnoloogilisse piimatööstusse, on terve rida piimakarjapidajaid juba aasta aega piima madala kokkuostu hinna tõttu oma karjasid likvideerima asunud. Sama otsuse tegi möödunud septembris ka Albu vallas Tõnno talus 25 aastat koos abikaasaga lehmi pidanud Juta Hominit. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Maaeluministeerium on otsustanud lõpuks käivitada mõned aastat tagasi maaelu arengukavasse kirjutatud suurema meetme ühistuliselt tegutseva tööstuse loomiseks ja jagada põhiosa piimandusse.

«Selle projektiga me kindlasti ootame ja loodame, et kõik need, kes selles projektis osalevad, suudavad Eestisse tuua ka uue ja tõhusama tehnoloogia,» sõnas maaeluminister Urmas Kruuse täna ministeeriumis toimunud pressile mõeldud infotunnil. Minister loodab, et meede aitab ka piima võimalikku omahinda kilo kohta alla viia, kuna näeb selles üht olulist põhjust tänases piimanduskriisis.

Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetusest suurprojektidele mõeldud 18- miljonilisest eraldisest kuni 15 miljonit on kavandatud piimandusse. Ülejäänud 3 miljonit jagatakse teiste põllumajandussektorite vahel ära. Toetusmeetme tingimusi sisaldava määruse valmimine on kavandanud maikuusse ning taotlusvooru avamist prognoositakse oktoobrikuusse. Taotlemisele eelnevat pikka perioodi põhjendab ministeerium sellega, et potentsiaalsetel taotlejatel oleks aega läbirääkimisi pidada ja vajaminevaid kalkulatsioone teha.

«Ettevõtetel on vaja aega selleks, et ühelt poolt koonduda ja see plaan läbi mõelda, ja teisalt rohkem ettevõtjaid koos ja rohkem piima koos on meile samamoodi oluline,» selgitas Kruuse, kes on seda meelt, et parim aeg investeeringu tegemiseks on turu madalseis, mis piimandust nii mujal maailmas kui Eestis tabanud on. «On üsna tõenäoline, et selle projekti valmimine satub aega, kus me räägime jälle uuesti kasvust,» sõnas minister.

Taotleja profiili osas on märgitud, et tegemist peab olema vähemalt kahe partneriga, kus enamusosalus kuulub ühistutele. Investeeringu elluviimiseks on pärast rahastmise otsust viis aastat ning investeeringuobjekti tuleb säilitada ja sihtotstarbeliselt kasutada vähemalt kümme aastat pärast toetuse välja maksmist. Uue tehnoloogiaga piimatööstuse vastuvõtuvõimsus peab moodustama vähemalt 25 protsenti Eesti piimatoodangust.

Taotleda saab kahes etapis, mis võib kokku võtta pea kaks aastat. Riik panustab taotleja investeeringusse 25-40 protsenti, olenevalt investeeringu tegija majandusnäitajatest – sh tema töötajate arvust ja käibest –, mis tähendab, et investeeringu kogumaht peab olema vähemalt 37,5 miljonit. Välistatud ei ole ka välispartnerite kaasamine, kuna olulise eeldusena peaks investeering toetama ka Eesti piimatööstuse ekspordivõimekust.

Suuremad piimaühistud, mis võiksid potentsiaalsete taotlejatena kvalifitseeruda, on näiteks E-piim, Laeva piimaühistu ja Saaremaa piimatööstus. «Me räägime vähemalt kahest ühistust – see on miinimumkriteerium –, boonuspunktid tulevad aga selle pealt, mida rohkem on liitunuid ja piima koguse pealt,» selgitas Urmas Kruuse.

Kolm aastat tagasi, kui meetme planeerimine oli algfaasis, leidis terve rida piimatööstureid, et niivõrd suure rahasüsti suunamine uue piimatööstuse loomisesse Eestis ei ole mõttekas. Valio juhatuse esimees Maido Solovjov oli toona seda meelt, et võõra rahaga uue tööstuse loomine on turu moonutamine. Tere piimatööstuse juhataja Oliver Kruuda arvas, et pigem peaks investeerima Eesti piimanduse turundusse kui juba olemasolevate kõrvale uue tööstuse loomisse.

Minister Kruuse seda aga ei karda, et meetmesse ühtegi taotlust ei laeku, vaid peab üsna tõenäoliseks vähemalt kahte-kolme ühistaotlust. «Kui ma vaatame tänast kriisi, siis näeme me Euroopas, et väga paljud ühistulised tööstused elavad kriisi kergemini üle, sest neil on olemas varud, kokkulepitud kriisimehhanismid ja see annab neile võimaluse pikemalt vastu pidada,» sõnas maaeluminister, kes usub, et ühistuline tegevus saab ka uue tööstuse käivitavaks mootoriks.