Zimbabwe suurima teemandikaevaduse töö on seiskunud – selle piirete tagant on alale sisse murdnud rahulikult mäletsevad lehmad, kes seal kõrvu tööta masinate ja külastajaid kontrollivate politseiautodega toimetavad.
Maailma suurim teemandikaevandus seisab teist kuud jõude
Riiklikud sõjajõud ja riigiosalusega ettevõte Zimbabwe Consolidated Diamond arestisid selle aasta 22. veebuaril Maranges teemandikaevanduse, millele kuuluvad 2013. aasta andmete põhjal maailma suurimad teemandivarud, vahendab Bloomberg.
Teemandikaevanduse arestimise põhjuseks oli president Robert Mugabe sõnul fakt, et vääriskivide salakaubandus on riigi majandusele, mis on alates 2000. aastast seisnud silmitsi suurte raskustega, läinud maksma rohkem kui 13 miljardit dollarit. Zimbabwe on Lõuna-Aafrika Vabariigi järel suuruselt teine plaatina tootja maailmas. Ka on riik rikas kroomi, kulla ja rauamaagi varude poolest.
Küll aga ei ole see esimene kord, kus riik on Marange kaevanduste arestimise ette võtnud. Esimest korda juhtus see 2006. aastal, kui teemandiväljad läksid Ühendkuningriigis registreeritud ettevõtte käest Zimbabwe võimude kätte, kes jaotas selle erinevate väiksemate kohalike ettevõtete vahel ära. 2014. aastal andis aga Mugabe teada, et sellisel viisil teemandikaevanduste haldamine on läbi kukkunud, kuna ettevõtted ei saanud oma kasumiaruannetega korrektselt hakkama.
Neli ettevõtet, kellelt teemandikaevandus selle aasta alguses arestiti – Anjin Ivestments Ltd., Diamond Mining Corp., Jinan Ltd. Ja Mbada Diamonds Ltd. – on otsustanud arestimise kohtus vaidlustada. «Me tahame asjas selgust,» sõnas Mbada Diamonds tegevjuht Thomas Luciano ühes selle kuu alguses antud intervjuus. Vahetult enne arestimist oli ettevõte teinud suuri investeeringuid kaevanduse seadmetesse.
Oma märtsi lõpus tehtud avalduses sõnas Marange, et riik on teeninud 2 miljardit dollarit vääriskividest, kuna tööstuse käive oli 15 miljardit dollarit. Samas ei avaldanud, millel need arvud põhinevad. Parlamendi spiiker Jacob Mudenda rääkis 5. aprillil, et seaduse esindajad külastasid märtsi lõpus Maranget, et uurida, mis on saanud sellest toodangust, mida ettevõtted väidetavalt on varjanud.
Samas väidab Luciano, et kogu nende tegevus oli juba enne seda tiheda valitsuse järelvalve all. «Isegi nende transportimise ajal saatis neid tihe võimude kontroll,» tähendas ta.
Küll aga tähendab see üsna suurt lööki Marange piirkonna majandusele. Kaks panka ja üks automüüja on pannud sulgenud oma Hots Springsi esindused, kus tavaliselt teemandikaevurid tavaliselt oma sisseoste sooritavad. Valitsus asustas 2009. aastal 140 kilomeetrit Marangest põhjas asuvasse Arda Transausse terve rea kaevurite perekondi, kes ootavad, et neil oleks ka täna töökoht olemas.
Donald Masvaure (72) oli üks neist 12 000 inimesest, kes sinna ümber asustati. «2010. aastal toodi mind siia ja mulle lubati tööd teemandi kaevanduses, aga täna ei usu keegi, et ma elan siinses piirkonnas, kuna ma olen nii vaene,» märkis ta.