/nginx/o/2011/01/02/492491t1hd7c1.jpg)
Ajakirjanik Anvar Samost pakkus välja, et möödunud 18 aastat võiks hakata nimetama krooniajaks.
Samost: möödunud perioodi võiks hakata kutsuma krooniajaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samost avaldas arvamust, et 20 või 30 aasta pärast osatakse euro tulekuga lõppenud aastaid näha kui mingi suurema ajalooperioodi lõppu.
«See periood oleks 1992-2010 ja sugugi mitte sellepärast, et kroon oleks olnud mingi väga eriline Eesti majanduspoliitiline instrument – mingis mõttes on ta seda ka. Aga ma arvan, et euro on nüüd viimane suur eesmärk nendest, mida kõike me 1991. aasta augustis ei osanud endale veel ettegi kujutada, aga mis nüüd kõik on täitunud,» rääkis Samost Raadio 2 saates «Olukorrast riigis».
«Kroon oli ju suuresti sümbol. Mitte ainult selles mõttes, et ta oli Eesti riigi sümbol, vaid ta oli ka rahalises mõttes sümbol,» sõnas Samost.
«Seetõttu mul oleks väga hea meel, kui nii paarikümne aasta pärast seda perioodi 1992. aasta algusest, kui tekkis esimene stabiilne hetk, kuni 2010. aasta lõpuni, hakataks kutsuma näiteks krooniajaks,» pakkus Samost välja. Teiste näidetena tõi ta välja levinud väljendid «Esimese vabariigi aeg» ja «okupatsiooniaeg».
Ajakirjanik Kalle Muuli täpsustas, et 1992. aasta algul ei olnud eurot veel olemas, parimal juhul vaid arutelud selle ümber ning sellest Eesti vaevalt veel unistada oskas.