/nginx/o/2014/04/09/2949222t1he443.jpg)
Levinud on müüt, et mõneks ajaks toatemperatuuril seisma jäänud majoneesis või näiteks seda sisaldavas võileivas tärkavad hirmsad bakterid, kuid tegelikult on see hirm asjatu.
Purustati laialt levinud majoneesimüüt (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegelikult sisaldab poest ostetud majonees piisavas koguses happeid (sidrunimahl, äädikas vms), mis lisaks toidupatogeenide hävitamisele takistavad neil ka uuesti tekkimast, vahendab Epicurious.
Seega kui majoneesiga võileib on mõneks tunniks kööki seisma ununenud, ei tasu karta, et see enam süüa ei kõlba. Pigem on nii, et majonees just takistab mikroobide levikut. Kui võileivas sisalduks näiteks muna või sink, aga mitte majonees, oleks mikroobide teke palju tõenäolisem.
Ka briti toiduohutusamet rõhutas, et tihti peavad inimesed toidu halvaksminemise ning ohutuse vähenemise põhjuseks just majoneesi, ent pigem on seal süüdlaseks ning patogeenide tekitajaks liha, kala või muna.
Tasub märkida, et nimetatu kehtibki vaid poes müüdavate, mitte kodus valmistatud majoneeside kohta. Isevalmistatud majoneesis sisalduvate toorete munade ning vähesema happesuse tõttu peaks seda tingimata hoidma külmkapis ning tähelepanelikult jälgima selle säilivust.