/nginx/o/2016/04/14/5261251t1h5387.jpg)
Eesti ärimehele iseloomulik suhtumine – et äri on midagi ühiskonnast lahus seisvat –, on läbinisti idaeuroopalik, leiab europarlamendi saadik Marju Lauristin (SDE) hiljutises arvamusartiklis.
Lauristin: ärikultuuris oleme me siiski väga selgelt postsovetlik ühiskond (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Raul Pint kirjutas Äripäevas, et ärimehe ainus siht on endale ja oma perekonnale rohkem tulu tuua ükskõik missuguste vahenditega,» kirjutab Lauristin nädala alguses Äripäevas avaldatud arvamusartiklis, nentides, et selline suhtumine näitab Eesti ärikultuuri ja mõtlemise taset, mis asetab meid põhimõtteliselt teisele poole äri tegemise head tava.
Lauristini sõnul võttis pärast taasiseseisvumisaega paljude Eesti ärimeeste hulgas arusaam, et äriajamine on kui vabadus saada rohkem kasu, rohkem raha ükskõik missuguste vahenditega – ja vabadust ühiskondlikest kohustustest. Olukord, kus äri on lahutatud ühiskonnast ja ainukesed, kes peaksid muretsema hoolima riiklikust kasust, on riigiametnikud, viitab Lauristin arvates tüüpilisele ida-euroopaliku mõtlemisele.
«Nii et tegelikult peab ka Eesti palgasaaja, kelle palk on veel Euroopa keskmisest palju madalam, üleval pidama jõukamasse detsiili kuulujaid, sest maksumaksja rahast finantseeritakse ju kõike seda, mis muudab elu riigis turvaliseks, alates haiglatest ja lõpetades politseiga, haridusest rääkimata,» nendib eurosaadik.
Loe pikemalt Äripäevast.