/nginx/o/2016/04/14/5261141t1h0b76.jpg)
Kuigi riigikassasse laekub rekordiliselt makse, kulutab valitsus jooksvalt ka riigireserve – viimase aasta jooksul on varudest iga päev kahanenud üle poole miljoni euro –, samas tempos jätkates on reservid aga kahe aasta pärast pea olematuks söödud.
Valitsus kulutab hoogsalt reserve (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti valitsuse eelarvet ja reserve puudutav poliitika on läbi aegade olnud silmakirjalik,» rääkis finantsnõustamise ettevõtte Essentia Capitali omanik Peeter Piho, vahendab Äripäev.
Tema sõnul on alati räägitud vajadusest heal ajal tagavara koguda, et seda siis kriisiolukorras tagasilöökide pehmendamiseks kasutada. Ka maksuameti eksjuhi ja endise rahandusministri Aivar Sõerdi sõnul on selline reservide kasutamine küsitav – seda enam, et eelmisel aastal laekus riigikassasse 130 miljonit eurot ettevõtte tulumaksu Swedbanki erakorraliselt dividendimakselt.
Sõerd märkis, et selline varem kogutud reservivaru kulutamine jooksvate kulude katteks ei ole loogiline: «Ma saan aru, kui näiteks Venemaa peab praegu eelarve tasakaalustamiseks reserve kasutama, aga Eesti puhul pole see küll kuidagi põhjendatud,» ütles ta.
Loe pikemalt Äripäevast.
--
Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Remo Holmseri (RE) kommentaar
Eesti riigi rahanduse tervis on korras. Eesti riigivõlg on väike, eelarve on vähemalt struktuurses tasakaalus ja reservid piisavad. Mingiks häirekella löömiseks põhjust ei ole.
Praeguse nominaalse puudujäägi põhjuseks on eelarves veel ühekordselt tehtavad kulud – II samba tagantjärele kompenseerimine ja haldusreformi käigus makstavad omavalitsuste ühinemistoetused. Jooksva puudujäägi katteks on võimalik riigil kasutada nii reserve kui võtta laenu.
Seetõttu on oluline hoida riigikassas piisavat likviidsusvaru ja miinimumipiirini jõudmisel kasutada võõrvahendeid. See on tavapärane riigi rahavoo juhtimine. Kindlasti saame pidada akadeemilist debatti selle üle, milline peaks olema minimaalseim likviidsus varu suurus, kuid tänase Äripäeva artikli dramaatiline toon reservide põletamisest ei ole kindlasti põhjendatud.
Kui rääkida reservide taastamisest kriisiaja tasemele või lihtsalt suurendamisest, siis taastamise eesmärgi on küsimärgi alla seadnud nii OECD kui Maailmapank. Piisab miinimumpuhvrist, mis Eesti puhul on hetkel ca 500 miljonit eurot, likviidsusreserv märtsi seisuga on ca 800 miljonit eurot (selle hulka on arvestatud haigekassa, töötukassa, riigikassa ja riigile kuuluvate sihtasutuste vahendid – toim). Analoogse miinimumpuhvri hoidmise strateegiat kasutavad peaaegu kõik Euroopa Liidu riigid, nii et Eesti ei käitu siin kuidagi ainuomaselt.
Kui likviidsusreserv on vajalik riigi igapäevase rahavoo juhtimise instrument, siis võimaliku majandussurutise korral on olulisim reservide määr töötukassas (võimalikust tööpuuduse suurenemisest tekib surve just sinna) ja sealsed reservid on piisavad, et mitte öelda külluslikud. Lisaks on riigil varu ka stabiliseerimisreservi näol.