Analüütikud: kohustuslikud investeeringud siinsesse majandusse ei ole pensionifondide puhul hea mõte

Pensionifond Foto: Toomas Huik

Kui Nortali juht Priit Alamäe käis tänases Postimehes välja mõtte, et Eesti inimeste pensioniraha tuleks paigutada siinsesse majandusse, ei pea ei Swedbanki investeerimisfondide juht Kristjan Taimla ega majandusprofessor Raul Eamets heaks ideeks kohustusliku protsendi sisseseadmist.

«Seda on räägitud aastaid nii ettevõtjate, poliitikute kui finantsringkondades – ma arvan, et praegu on lihtsalt sobiv aeg, et see teema jälle pinnale tuua,» sõnas Alamäe, mis oli tema täna Postimehes avaldatud arvamusloo «Toome meie raha tagasi» ajendiks.

Ta lisas, et talle teeb muret nii see, kuidas Eesti rahvas ja majandus on üksteisest võõrandunud, kui ka olukord, kus majanduskasvust Eestis rääkida ei saa. «Me ei suuda enam kiirendada,» nentis Alamäe. Nortali juht selgitas, et kui vaadata laiemalt, siis on pensioniraha igal pool selleks mootoriks just majanduse pikaajalisele kasvule.

«Eestis on kohustusliku pensionisamba varadest meie oma majandusse investeeritud 2014. aasta andmetel vaid 5,4 protsenti – ja see on selgelt vähe,» sõnas Alamäe, kes on seisukohal, et kui meie oma raha toetaks Eesti majandust, võidaks sellest nii pensionärid, ettevõtjad kui ühiskond tervikuna.

Arengusüst pigem mujalt

Swedbanki investeerimisfondide juht Kristjan Tamla hinnangul ei eita mitte keegi seda, et pensionirahal on pikaajalise kapitalina majandustes oluline roll. «Küsimus on pigem selles,et mis on see tee, kuidas pensioniraha mingi riigi majandusse investeeritud on,» märkis ta.  

Tartu ülikooli professor Raul Eamets suhtub ideesse skeptiliselt. «Ma olen nõus, et meil on vaja mingit arengusüsti, sest kui me vaatame Eesti majanduse viimase seitsme aasta arengut, siis me oleme paigal seisnud – see on puhas stagnatsioon, mis praegu toimub,» nentis ta. Küll aga kahtleb ta sügavalt, et just pensionifondide raha annab vajamineva arengusüsti.

Pigem on Eamets seisukohal, et majanduskasvuks ei ole niivõrd vaja raha, kui ideid. «Raha on piisavalt palju ja kui ei ole Eestis, on mujal maailmas. Kui me vaatame intressides tasemeid, siis raha hind on ülimalt odav ja sellist odavat raha on palju,» põhjendas ta.

Ka ei nõustu ta Alamäe artiklis toodud väitega, nagu peaks Eesti valmistuma majanduslanguseks. Kuigi ta tõdeb, et midagi rõõmustavat tänastes majanduse väljavaadetes ei ole, ei pea ta suurt kukkumist tõenäoliseks.  «Selleks, et oleks väga suur kukkumine – nagu oli 2009 ja 2010 – selleks peab ennem olema mingi mull, aga ma ei näe täna Eestis kuskil mingit mulli,» tähendas Eamets.

Alamäe ise peab väidet, nagu ei oleks juba täna Eesti majanduses piisavalt ideid, ülekohtuseks. «Suheldes iga päev oma heade kolleegidega, ei saa ma küll öelda, et Eesti ettevõtja oleks kuidagi ideevaesem, kui näiteks kolleegid Soomest või Leedust või kust iganes – selles ei ole mure,» põhjendas ta.

Pensionifondides põletatakse raha

Taimla nõustub Eametsaga, tuues välja, et kui vaadata Eesti investeeringute tasemeid võrdluses lääneriikidega, siis on see iseensest kõrgem kui Lääne-Euroopas. Ka ütles ta, et pensionifondid investeerivad väga harva ise otse väikestesse ettevõtetesse. «Pigem tehakse seda läbi spetsiifiliste riski- või erakapitali fondide,» lausus Taimla, lisades, et selles osas Eesti vanast Euroopast palju ei erine.

Lisaks seadusandlikele piirangutele, mida mullu leevendati, tasub tema hinnangul mõelda teistele sobivamatele instrumentidele, kuhu pensionifondid saaksid kohalikus majanduses oma raha paigutada. «Kas on mõistlik, et riigiosalusega võlakirjadega ettevõtetest on kapitali kaasanud täna ainult kaks ettevõtet?» nentis ta.

Alamäe tõdes, et ega tänane regulatsioon ei toeta seda, et Eesti majandusse tuleks kuskilt investeeringuid juurde. Ta märkis, et fakt, et inimene võib mitu korda aastas vahetada pensionifondi, ei ole mõistlik. «Kui sa tahad neli korda aastas vahetada pensionifondi, siis milleks sul on üldse seda vaja – sa võid minna ja panna selle raha otse börsile,» tähendas ta.

Eamets sõnas siinkohal, et kui vaadata pensionifondide ajalugu Eestis, siis ei saa siin üldse rääkida mingitest investeeringutest. «Me ju põletame raha – kui inimesed läheksid ja vaataksid, mis neil pensionifondidesse investeeritud rahast järele on jäänud, siis parem oleks, kui nad ei läheks seda vaatama,» nentis ta, viidates sellega, et vaid üksikutel fondidel on kasumisuutlikkus hea olnud.

Võimaluse osas, et Eesti majandusse investeerimine pensionifondidele üldse kohustuslikuks teha, toob Nortali juht Priit Alamäe näiteks Eesti börsi, millel on evolutsioonilist areneda lastud, ja mis on juba aastaid olnud varjusurmas.

«Sellepärast ma olen ka öelnud, et meil on vaja seda teha alguses teha käsukorras – läheb kaks-kolm aastat mööda ja olukord töötab,» põhjendas ta. Peamise probleemina näebki ta siin pigem, et Eestil puudub julgust ja piisavalt suurt ühiskondlikku kokkulepet, et see esimene samm ära teha.

Kohustuslikku protsenti siiski ei seaks

Taimla sõnul on see sellisel juhul küsimus sellest, et kas ravima peaks kirvega või skalpelliga. «Ma arvan, et piisab sellest, kui me ka skalpelli appi võtame,» märkis Swedbanki esindaja.

Pigem näeb ta, et olukorda tuleks lahendada teisest otsast: «Pigem peaks seda võrrandit lahendama selliselt, et lõpuks pensionifondid jõuavad ükskõik millise protsendi tasemeni – et nad jõuaks sinna mõistlikku ja evolutsioonilist rada pidi.»

Ta pakub, et lisaks seadusemuudatuse tegemisele tuleks nö skalpelli peale mõelda ka riigiettevõtete erastamise juures, rohkemate ettevõtete börsile viimise kaudu, riigiettevõtete võlakirjadeturult suurema kaasamise peale.

 «Ma arvan, et kui me skalpelli ka nendes kohtades kasutaksime, siis ma näen küll, et pensionifondide investeeringud kohalikku majandusse – mis on juba hakanud kasvama –, kasvavad ka edaspidi,» rääkis Taimla. Ka Raul Eamets on kohustusliku protsendi sisseseadmise osas skeptiline ning ei mõista, miks algne impulss ei võiks tulla pankadest endist.

«Ma olen nõus, et oluline on, et pensionäridel oleks tulevikus tugev majandus, aga me unustame ühe väikese asja ära – tegelikult on meil vaja inimesi, kes seda majandust veaksid, kes seal töötaksid ja maksaksid makse,» lausus majandusprofessor.

Nortali juht Priit Alamäe pakkus tänase Postimehe arvamuskülgedel pakkus välja mõtte, et eestlaste pensioniraha tuleks anda Eesti majanduse teenistusse, arutelu jätkus majandusekspertidega ka Kuku raadio saates «Vahetund Postimehega».