:format(webp)/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
/nginx/o/2010/12/21/487574t1hb136.jpg)
Vähemalt keskpangas ei ole eurole üleminekuks tehtud kulutusi veel võimalik kokku lüüa. Kulusid tuleb juurde, tõdes Eesti Panga asepresident Rein Minka tänasel eurobriifingul.
Eurole ülemineku kulu on veel võimatu kokku lüüa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise aasta eelarves oli eurole ülemineku kulusid ette nähtud 200 miljonit krooni, tänavuses eelarves on see poole väiksem, kuid õigem on Minka sõnul rääkida siiski tehtud kuludest. «Tehtud kulutusi ei lööda aga veel niipea kokku,» lausus Minka.
Pangaliidu juhatuse esimehe Riho Undi sõnul hinnati varem, et kommertspankade eurole ülemineku kulud jäävad 200 miljoni krooni tasemele, seda nii investeeringute kui tööjõukuludena. «Tõenäoliselt on see summa suurem ja võime rääkida ehk 15 miljonist eurost (ligi 235 miljonit krooni- toim.),» lausus Unt.
Rahandusministeeriumi kantsler ja eurole ülemineku asjatundjate komisjoni juht Tea Varrak lausus, et valitsus eraldas euro teavitustööks 12 miljonit krooni ning riigi infosüsteemide üleviimiseks 40 miljonit krooni. «Oleme püsinud eelarves,» kinnitas Varrak, kelle sõnutsi teavitustöö kulude osas on Euroopa Komisjonilt tulemas ka 50-protsendiline tagasimakse.