Eesti saab Euroopa rahaliidu 17. liikmeks
31. detsember 2010, 18:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uus aasta tuleb seekord pidulikumalt kui tavaliselt, sest 1. jaanuaril 2011 saab Eesti euroala ametlikuks liikmeks. Käibele tuleb euro, mis vahetab välja üle 18 aasta maksevahendiks olnud krooni.
Eestis on kombeks, et 31. detsembri õhtul enne südaööd tulevad inimesed kodudest lookas söögilaudade tagant tänavatele, et imetleda ilutulestikku ning sõpradele ja naabreile õnne soovida.
Tuleva aasta esimestel minutitel seavad kindlasti tuhanded eestlased sammud ka sularahaautomaatide juurde, et võtta sealt esimesed eurod. Pidustustest kurnatud kohvikute ja restoranide ettekandjad peavad aga valmis olema selleks, et anda klientidele vahetusraha samuti eurokupüürides ja -müntides. Ja pole ime, kui mõni ettekandja alustab uut aastat pisaratega, sest eksis uue ja vana raha kurssi arvutades.
Eestis ei peeta heaks tooniks arutelu euro-alaga liitumise hinna üle. Riigis on umbes 100 000 töötut. Suurel osal tööinimestest on kärbitud sissetulekuid. Kuigi keskvalitsuse võlakoormus on erakordselt väike, on kodumajapidamiste ja eraettevõtete laenukoormus päris suur.
Omavalitsuste tulubaasi on kriisiaastad sedavõrd kärpinud, et tekib küsimus, kas vallad-linnad ikka tulevad uuel aastal toime oma põhiliste kohustuste täitmisega. Lepime selle teadmisega vaikides ja loodame, et ehk läheb elu kahe-kolme aastaga paremaks.
Üks Eesti tuntumaid majandusanalüütikuid Maris Lauri ütles, et pole mõtet hakata arutlema, kas meie tööpuudus või elujärg oleks riigieelarve hiigelkärbeteta väiksem või parem. Lauri sõnul oleks Eesti pidanud kärpima niikuinii, sest riigi kulutusi poleks saanud mullu laenurahaga kinni maksta. 2009. aastal Eesti-sugune väikeriik lihtsalt ei saanud mõistliku hinnaga laenu. Rääkimata siis sellest, et laenu oleksime pidanud ka tagasi maksma.
Euroopa Liit võitleb praegu võlakriisiga, mis sai alguse Kreeka valitsuse raskustest võlakirjade lunastamisel. Kriitikud märgivad, et Euroopa rahaliit pole enam see organisatsioon, kuhu me kunagi tahtsime pürgida. Eesti oleks oma pingutuste lunastuseks saanud justkui poolmäda pirni.
Rahaliidu suurim probleem on tõsiasi, et ühe mõõduga ülikond peab passima väga erinevatele meestele. Rahaliidu reeglid on seni teinud Saksamaa, ent mis viimasele kasulik, pole kaugeltki kasulik teistele.
Kuigi Saksamaa kantsler Angela Merkel kinnitab endiselt, et rahaliit tuleb kriisist välja tugevamana kui kunagi varem, jääb ikkagi küsitavaks, kas euroliidu mustad lambad suudavad kulud kontrolli all hoida ja laenud edukalt tagasi maksta. See näib olevat umbes inimpõlve pikkune pingutus.
Eesti krooni ametlik kurss on 1 euro = 15,6466 krooni. Eesti rahasüsteemi aluseks olev valuutakomitee on püsinud 18 aastat. Nii kummaline kui see ka pole, ei ole Eesti krooni kunagi devalveeritud ega revalveeritud. Või õigupoolest, olles jäigalt seotud euroga, on Eesti kroon vaikides kaasa teinud kõik Euroopa ühisvaluuta kõikumised.
Eesti majandus on 18 aastaga läbinud pika tee – puruvaesest riigist pisut jõukamaks. Aastatel 2000–2008 kasvas Eesti majandus seitse protsenti aastas, olles Euroopa Liidus kolme kõige kiirema SKT reaalkasvuga riigi hulgas. Sel ajal tegi suure hüppe ka Eesti keskmine elatustase, mis tõusis Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 45 protsendilt 67 protsendile.
Majanduskriis tabas Eestit kahe lainena. Esmalt lõhkes kinnisvaramull. See sai alguse odavast laenurahast, mida Rootsi pangad siia pumpasid. Aastatel 2005–2007 tõusid kinnisvarahinnad väga kiiresti. Kinnisvarabuumi tuules kosusid ehituskompaniid; ehitajaametist sai üks tasuvamaid. Korteri keskmine ruutmeetri hind kasvas Eestis kahe aastaga sada protsenti.
Üks buumi põhjuseid oli asjaolu, et eestlaste elamistingimused olid tagasihoidlikud. Nii pole ime, et võimaluse avanedes tõttasid kümned tuhanded pered maja ehitama või uut korterit ostma. Üksikud ärimehed rikastusid, ent kui kinnisvaramull lõhkes, seisis riik lõhkise küna ees.
Majandusedu oli põhinenud vaid ehitusel ning kui hinnad langesid ja paanikasse sattunud pangad laenukraanid kinni keerasid, oli käes kriis. Esmalt kodumaine, siis teise lainena ülemaailmne finantskriis.
Eesti majandus kahanes 2009. aastal 13,9 protsenti, 2008. aastal oli langus 5,1 protsenti. SKT oli 2009. aastal 212 miljardit krooni ehk 13,6 miljardit eurot. Tööpuudus kasvas selle aasta esimestel kuudel ligi 20 protsendini. Analüütikud ootavad küll töötuse määra langust, kuid tööturu taastumine kujuneb Eestis eeldatavlt väga aeglaseks.
Eesti majandus on tegelikult krooni paari viimase aastaga märkimisväärselt devalveerinud. Raha kurss on jäänud küll samaks, aga palgad ja hinnad on kriisi ajal kukkunud.
Eesti majandus on sügavas kriisis ning seda on süvendanud valitsuse karm kokkuhoiupoliitika ja maksude tõstmine. Kasvanud on tööjõumaksud, käibemaks ja aktsiisid. Karmi kokkuhoiu peapõhjus oli valitsuse soov saada euroala täisliikmeks. Nagu näha, see õnnestus.
«Eurotsooni kuulumine on ohtlikum kui sellest välja jäämine.»
Marek Belka, Poola keskpanga juht
«Kui langeb euro, langeb Euroopa. Ent kui me seda vältida suudame, väljuvad euro ja Euroopa sellest kriisist tugevamana kui iial varem.»
Angela Merkel, Saksamaa kantsler
«Nüüd, kui euro on käeulatuses, tuleks rääkida plaanist A pärast eurot. Uued eesmärgid? Mina ootan võimalike eesmärkide defineerimist poliitikutelt 2011. aasta riigikogu valimiste kampaanias.»
Taavi Veskimägi, rahandusminister 2003–2005
«Kahtlemata on eurole üleminek selle valitsuse Euroopa-suunalise poliitika kõige olulisem saavutus, kuid mul on hea meel tõdeda, et ka meie teised 2007. aastal sätestatud sihid on saavutatud. Mis peamine, me oleme suutnud end kehtestada Euroopa Liidu tuumikus.»
Andrus Ansip, peaminister