Sõidujagamise seadustamine võib luua Eestis uue ettevõtluse vormi

Uberi toetajad Pariisi tänavatel Foto: SCANPIX

Riigikogu koalitsiooni- ja opositsioonierakonnad on Eestis sõidujagamise seadustamise vajalikkuse osas jõudnud täielikule üksmeelele ning majanduskomisjon otsustas nn Uberi-eelnõu täna konsensuslikult saata suurde saali esimesele lugemisele juba 19. aprillil.

Riigikogu teatel toetasid majanduskomisjoni liikmed küll kokkuleppevedude seadustamist, kuid kuna tegu on esimese eelnõuga jagamismajanduse vallas, siis peeti vajalikuks eelnõu põhimõtteid jätkuvalt kaaluda ja olla avatud muudatusettepanekutele.Komisjon jõudis seisukohale, et seadus peaks vahet tegema kutseliste taksojuhtide ja kokkuleppevedude pakkujate vahel ning eristaks nende õigusi ja kohustusi.

Samuti kaaluti võimalust luua sõidujagajatele senisest lihtsam ettevõtlusvorm, näiteks mikroettevõtja, või täiendada füüsilisest isikust ettevõtja regulatsiooni äriseadustikus.

Majanduskomisjoni esimehe Toomas Kivimägi sõnul on kokkuleppevedu ja taksoteenused piisavalt erinevad, mistõttu seaduse tasandil mõlema teenuse standardite täielik ühtlustamine pole põhjendatud.

«Kokkuleppevedu on juba täna turul olemas ja seda ühegi otsusega ei keelusta. Küsimus on pigem selles, kas me seda reguleerime seaduse tasandil või mitte. Mõistlik oleks see seadustada, et tagada teenuse kvaliteeti ja reguleerida elektrooniliste platvormide nõudeid,» ütles Kivimägi.

Riigikogu 26 liiget algatasid 25. veebruaril  ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu, et kehtestada miinimumnõuded kokkuleppevedude pakkujatele ja elektroonilistele kokkuleppevedude süsteemile. Eelnõu koostamisel arvestati, et kokkuleppeveod peaksid toimuma võimalikult suures ulatuses ilma riikliku sekkumiseta ja vastavalt turutingimustele.

Eelnõu algataja, majanduskomisjoni liikme Kalle Pallingu sõnul on kokkuleppevedu kombineeritud infoühiskonna- ja transporditeenus, kus enne sõidu alustamist on elektroonilise platvormi kaudu teada, kui palju sõit maksab.

«Kokkuleppevedude reguleerimine loob inimestele võimaluse endale lisatulu teenimiseks. Riik peab looma regulatsiooni, et inimeste ettevõtlikkust soodustada, teenuseid reguleerida, tarbijaid kaitsta ja makse koguda,» ütles Palling.

Majanduskomisjoni liikme Erki Savisaare hinnangul on oluline reguleerida elektrooniliste platvormide ja maksundusega seotud küsimused. «Igat programmi või äppi on võimalik panna petma ja selle vältimiseks peavad olema elektroonilistele platvormidele kehtestatud nõuded. Platvormi valdaja võiks olla Eesti ettevõtja, et maksunduse küsimused oleksid kontrolli all,» ütles Savisaar.

Valitsus on eelnõu põhimõtteliselt toetanud. Täna arutas majanduskomisjon eelnõu justiitsministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi ning maksu- ja tolliameti esindajatega.

Eelnõu muudatusettepanekute tähtaeg on 10. mail.