Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

2010: Eesti vahetas analoogtelevisiooni digi-TV vastu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Hetk Tallinna teletornist möödunud neljapäeva varahommikul, mil analoogtelevisioon Eestis välja lülitati. Esiplaanil digilevi valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel.
Hetk Tallinna teletornist möödunud neljapäeva varahommikul, mil analoogtelevisioon Eestis välja lülitati. Esiplaanil digilevi valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel. Foto: Toomas Huik

1. juulil lülitati Tallinna teletornis välja 55 aastat Eestit teeninud analoogtelevisioon ning Eesti astus digitaaltelevisiooni ajastusse. Varahommikul lõpetasid kõik Eesti telesaatjad analoogtelevisiooni edastamise ning teleprogramme nägi tavaantenni kaudu ainult digitaalsena.

Inimesed, kes selleks hetkeks nägid vaid kolme Eesti telekanalit (ETV, Kanal 2, TV 3), pidid soetama digiboksi või soovi korral uue digiteleri.

Kuigi digitelevisiooni iseloomustab senisest suurem telekanalite hulk, parem pildi- ja helikvaliteet, elektrooniline saatekava, eri keeltes heli ja muud lisavõimalused, tekitas digipööre ka nurinat.

Digilevile ülemineku valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel märkis toona, et enamik muredest oli lihtsamat sorti ja taandus tehnilistele küsimustele, mis on seotud näiteks antenni, kaablite, pistikutega jne.

Kurdeti ka kehva pildikvaliteeti ning osa inimesi arvas, et seesugune värelev ja «hakkiv» pilt on paratamatus. Digipöörde läbiviijad võisid siiski nentida, et üldjoontes oli üleminek edukas ning augustis vähenes ka digitelevisiooni puudutavate kaebuste hulk.
 

Tagasi üles