/nginx/o/2009/11/18/268553t1h783f.jpg)
/nginx/o/2010/12/30/491473t1h916c.jpg)
Tänavune aastalõpp näitas ilmekalt, kui sõltuvaks on muutunud inimene tehnoloogiast ja kui palju segadust võib tekitada ka lühiajaline sidekatkestus.
2010: blackout Eesti moodi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
17. novembril tabas üht Eesti suuremat sidefirmat Elion ulatuslik võrgukatkestus, mis rohkemal või vähemal määral puudutas sadu tuhandeid eestimaalasi. Elioni tuumikvõrgu rike häiris eeskätt Elioni enda teenuseid ning see puudutas digi-TV, interneti ja ka VoiP-telefoni kliente üle Eesti.
Võrgukrahhi tegelik ulatus oli laiemgi: häiritud olid kaardimaksed kauplustes, pankade sularahaautomaatide töö ning osa pangakontorite ja reisifirmade check-in-süsteemide töö.
Elioniga ühte gruppi kuuluv EMT teatas, et võrguprobleemide tõttu kannatas nende 3G- võrgu ühendus. Häirekeskuse teatel oli Elioni võrgus rikke tõttu häiritud lauatelefonilt hädaabinumbrile 112 helistamine.
Et tegu oli sedavõrd ulatusliku rikkega, hakkasid õige kiiresti levima ka vandenõuteooriad. Näiteks et rike oli kuidagi seotud 16.–18. novembrini toimunud NATO küberkaitseõppustega. Nagu Elion hiljem kinnitas, polnud need kaks sündmust omavahel siiski seotud. Ettevõtte teatel ütlesid üles tuumikvõrgu seadmed.
Tuumikvõrk on võrgukiht, millega on seotud kõik ülejäänud võrgukihid, ning seetõttu oli rikke ulatus üle-eestiline, puudutades suurt osa Elioni kliente. Elioni kinnitusel oli see erakordne, äärmiselt ebatõenäoline juhus, millesarnasega Elion ega selle eelkäija Eesti Telefon viimase 20 aasta jooksul kokku puutunud pole.