/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2010/11/03/459649t1ha263.jpg)
Statistikaameti andmeil oli Eestis mullu deflatsioon, hinnad langesid aasta keskmisena 0,1 protsenti. Tänavu asendus see kiire hinnatõusuga.
2010: mullune deflatsioon asendus tänavu kiire hinnatõusuga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaevumärgatav deflatsioon oli lühike hingetõmbeaeg pärast 2008. aastat, mil keskmine hinnatõus küündis üle kümne protsendi aastas.
Värskeimad, novembri andmed näitavad, et hindu veavad üles toiduained ja energiakaubad. Statistikaameti andmeil olid novembris näiteks elekter ja toasoe keskmiselt kümme protsenti kallimad kui mullu samal kuul.
Toidukaupade hinnatõusu protsendid näivad aga suisa hiiglaslikena: värske köögivili oli nimetatud perioodil ligi 75 protsenti kallim kui aasta tagasi, piim 39 ja kohv 33 protsenti.
Nafta hind rühib kasvava nõudluse toel samuti maailmaturul taas 100-dollarilise hinnataseme poole. Rekordilise 147 dollarini, mida nafta hind näitas enne üleilmse finantskriisi puhkemist, on siiski veel veidi ruumi.
Rekordilist hinnataset näitas must kuld 2008. aasta juulis. Neid ridu kirjutades lõi aga nafta viimase 26 kuu rekordtaseme maailma toorainebörsidel, jõudes 92–93 dollari tasemele.
Eesti kütusetarbija jaoks muudab hinnad rekordkõrgeks aga kütuseaktsiis, mida valitsus on riigikassa täitmise nimel majanduskriisi sügavaimas põhjas tõstnud. Oma osa annab ka Euroopa võlakriis, mistõttu dollari ja euro kurss püsib eurooplase jaoks ebasoodne.
Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki sõnul on hinnad tõusnud aga peamiselt välistest teguritest tingitult. Teenuste hinna tõus, baasinflatsioon, on Lipstoki sõnul kontrolli all. «Kui pinged hakkavad alanema, siis pikas perspektiivis võiksime öelda, et 2012–2013 võiks inflatsioon olla madalam,» kommenteeris Lipstok.