Tasub teada: miks ja kuidas koguda biojäätmeid

Toidujäätmed. Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Inimesed ei ole sageli kursis, kuidas biojäätmetega ümber käia. Neid kodus kompostides lendub õhku biogaasi, mis on meid ümbritseva atmosfääri suurim vaenlane.

Linnalegend räägib, et kogu ja sorteeri jäätmeid kuidas iganes, kuid lõpuks lähevad kõik ikkagi ühte prügiveomasinasse, kirjutab Keila ehitusinsener Rein Siim Keila lehes. Tegelikult nii ongi - ühte masinasse küll, aga erinevatesse sektsioonidesse.

Prügilas biojäätmed esmalt nõrutatakse ning seejärel komposteeritakse kinnises aeroobses keskkonnas kahe kolmenädalase tsüklina, kus kontrollitud oksüdeerumise ja põlemise tulemusel tekkiva kõrge temperatuuri (umbes 70°C) juures lagunevad kahjulikud biogaasid ning hävinevad haigustekitajad (enterobakterid ja salmonelloositekitajad).

Saadud tahke osis sõelutakse, peenestatakse ja puhastatakse klaasi- ja plastikutükkidest ning tulemuseks on täisväärtuslik kompostmuld. Valmistoodang on vaba lõhnadest, umbrohuseemnetest ja haigustekitajaist ning valmis koheseks kasutamiseks nõudlikumagi mahetootja juures. Sellist väetist saab osta hinnaga ligi neli eurot tonn. Analoogse toote eest peab näiteks ehituspoes välja käima poole suurema summa vaid 20-kilogrammise koti eest.

Seega on igas majapidamises vaja koguda biojäätmeid. Kui kompostida neid jäätmeid kodudes, siis igast väikseimastki kompostihunnikust lendub keskkonda biogaasi, mida ei ole võimalik koguda ja mis on ühtlasi meid ümbritseva atmosfääri suurim vaenlane.

Biolagunevate jäätmete mahutisse tuleb panna:

• Liha- ja kalajäätmed, sealhulgas kalaluud, riknenud köögi- ja puuviljad või nende koorimisjäägid, leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted, juustud, munakoored ning muud tahked toidujäätmed
• Majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid, teepakid, pabermassist munarestid
• Toataimed, sealhulgas -muld ja lõikelilled

Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi panna:

• Toiduõli, piima, hapupiima, suppi, kastmeid ja muid vedelaid toite ja toiduaineid
• Vedelikke
• Suuri konte
• Kilet, metalli, klaasi, tuhka, suitsukonisid, pakendeid, vahatatud ja kiletatud pappi, tolmuimejakotte, kasutatud ühekordseid toidunõusid, muid bioloogiliselt mittelagunevad jäätmeid ning ohtlikke jäätmeid.