/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/04/12/5255303t1h3e06.jpg)
Majandusminister Kristen Michali sõnul tuleb Vene transiidi drastilise kukkumise kompenseerimiseks Eesti Raudtee infrastruktuuri töökorras hoidmiseks raha eraldada.
Michal: transiidi languse kompenseerimiseks tuleb Eesti Raudteed toetada (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Veetava kauba maht on vähenenud, eeskätt puudutab see Venemaad ja Ukrainat. Transiit väheneb kõigisse naaberriikidesse. Kaupadest puudutab see meil masuuti ning vähenemise põhjus on praeguste teadmiste kohaselt kaupa vedavate riikide majanduslik olukord. Venemaa puhul ka soov kaupa oma sadamatesse vedada, et oma majanduslikku olukorda turgutada,» ütles Michal BNSile.
«Kaubavoo vähenemine annab eeskätt tunda raudteel kauba vedajatel ning sellest valdkonnast laekuvates tasudes. Tallinna Sadamale on mõju väiksem, kuid kindlasti teataval määral siiski olemas. Sadama juures võib positiivsena välja tuua, et reisijateveo maht on sel aastal kasvanud,» lisas minister.
«Raudtee puhul on meil nii või teisiti Euroopa õigusest tulenev kohustus, et peame tagama reisijatevoe suurt mahtu arvestades taristu püsimise, kiirused ja ohutuse. Riigile tähendab see, et kaubavoogude vähenemisel tuleb raudteele raha eraldada. Eelmisel aastal oli see summa näiteks viis miljonit eurot. See annab raudtee valdkonnas teisest küljest ka kindlust,» rääkis Michal.
«Kaubavoogu puudutav on pigem viimaste nädalate uudis ja sestap tegelevad raudtee valdkonna inimesed praegu lähiaegade kaubamahu ja veoplaanide selgitamisega. Eesti Raudtee juht Sulev Loo on sel ja järgmisel nädalal sel teemal ka Moskvas partneritega kohtumistel. Oma plaane vaatab ning seise hindab ka AS EVR Cargo. Seejärel on on meil kõigil teadmisi rohkem. Kindlasti puudutab see ka eravedajaid ja kaubast huvitatud osapooli, kes suhtlevad oma kontaktidega. Praegu on Cargol koos Tallinna Sadamaga töös Kasahstani ja Hiina kaupade vedamise projektid, lisaks uurivad nad võimalusi kivisöe tagasitoomiseks Eesti raudteele,» lisas ta.
«Kaubaveod Venemaal ja Ukrainas sõltuvad palju nende riikide majanduslikust olukorrast, seda Eestist ei muudeta. Mida Eestis teeme, on raudtee ja transiidi valdkonna koondamine ühte väärtusahelasse ehk valdusettevõtte loomine. Selle tulemusel on suurem äriline võimekus, sünergiad ja sektorile tervikliku vaate teke. Oleme sellega põhjalikult tööd teinud ning aprilli lõpus või mai alguses, sõltuvalt kabineti võimalustest, sooviksime valitsuse ette minna. Jätkuv kaupade vähenemine näitab, et plaanid ühtsest väärtusahelast ning suuremast koostööst sektoris on enam kui vajalikud ja aktuaalsed,» märkis Michal.