/nginx/o/2013/09/06/2306991t1hce53.jpg)
Eesti Raudtee juhatuse esimehe Sulev Loo sõnul tuleneb Eesti ja Venemaa vahelise raudteetransiidi vähenemine tulnud põhiliselt sellest, et Venemaa on leidinud masuudi vedamiseks turule teised kanalid kui Eesti..
Eesti Raudtee: transiit on kukkunud masuudiveo arvelt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rongipaaride hulk on vähenenud poole võrra. Põhjus on majanduslik - nafta hinnad on all, Venemaa toodab masuuti vähem ja on leidnud selle müümiseks Venemaa sadamates paremad võimalused. Nii lihtne see ongi,» ütles Loo BNSile.
Loo sõnul ei oli raudteepaaride kukkumise taga näha poliitilist survestamist, nagu spekuleeris raudteelaste ametiühingu juht Oleg Tšubarov.
«Juba eelmise aasta lõpus läksid asjad halvaks, kui läbiveetavad kogused igal pool langesid. Märts oli väga halb kuu meile,» ütles Loo.
Loo sõnul koostavad kõik Eesti transiidisektori osalised praegu plaane, kuidas tegevust kokku tõmmata. «Kui olukord jääb selliseks nagu praegu, tulevad kindlasti mingid muutused. Samas Eesti Raudteel pole midagi eriti kokku tõmmata, kuna 75 protsenti meie tegevusest on reisijatevedu, kus järeleandmisi teha ei saa.»
Raudteejuhi sõnul ei ole tõenäoliselt midagi positiivset ees ootamas. «Peame dialoogi Venemaaga, et aru saada, mis meid ees ootama võib hakata. Langeda võib ka nullini, kuigi päris nii hulluks ei lähe, kuna väetiste veos on konkurentsi vähem,» ütles Loo.
Eesti ja Venemaa vahelise raudteetransiidi maht on kukkunud poole võrra ehk 12 rongipaarilt kuue rongipaarini päevas. Kümme aastat tagasi ehk 2006. aastal võttis Eesti Raudtee Venemaa suunalt ööpäevas vastu keskmiselt 32,4 rongi.