/nginx/o/2016/02/01/4957055t1hff35.jpg)
Eesti eraisikute finantsvara kogumaht ulatus mullu aasta lõpus 9,2 miljardi euroni, olles aastaga kasvanud 0,9 miljardi euro võrra, selgub finantsinspektsiooni koostatud finantsturu ülevaatest.
Eesti elanike finantsvara kasvas aastaga ligi miljardi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hoiused moodustasid 61 protsenti varast ja kohustuslike pensionifondide osakud 30 protsenti. Kokku ulatus hoiuste maht aasta lõpus 5,7 miljardi ja kohustuslike pensionifondide vara maht 2,7 miljardi euroni.
Hoiuste puhul eelistatakse endiselt hoida raha arvelduskontol, mitte tähtajalisel hoiusel, selgub finantsturu ülevaatest.
Ülejäänud finantsvara – sh investeerimisfondide osakute, investeerimisriskiga elukindlustuslepingute, individuaalportfellide ja investeerimishoiuste – maht moodustas üheksa protsenti kogu finantsvarast ehk 0,8 miljardit eurot.
Eesti eraisikute kohustuste maht kasvas aastaga 0,3 miljardi euro võrra 7,3 miljardi euroni.
2010. aastast on Eesti eraisikute finantsvara kasvanud 3,6 miljardi euro võrra, samal ajal kui kohustuste maht on suurenenud 0,1 miljardi euro võrra. Eesti eraisikute vara maht ületab inspektsiooni teatel endiselt nende võetud finantskohustuste mahu.
Eesti residendist eraisikul oli aasta lõpus keskmiselt 6997 euro väärtuses finantsvara ja 5538 euro eest kohustusi, seega ületas ühe residendi vara kohustusi keskmiselt 1459 euroga.