Kui aprilli alguses Eestit külastanud Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Phil Hogan, leidis, et kahe aasta pärast on kriis põllumajanduses möödas ning praegune kriis ei ole võrreldav 2008.-2009. aastatega, siis põllumeeste esindajad on seda meelt, et kui kohe kiiresti ei tegutseta, on kahju Eesti põllumajandusele pöördumatu.
Põllumehed kriisist: poolakad ja lätlased ostavad juba Eesti piimakarjasid kokku (10)
«Kriis piimatööstuses ja seakasvatuses on meil tänase seisuga käes,» sõnas tänasel pressikonverentsil Eesti põllumeeste keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo. Sellega viitas ta viimaste aastate olukorrale nii piima- kui sealihatööstuses, kus nii piima kui sealiha madalad maailmaturuhinnad mõjutavad otseselt ka Eesti põllumehi ning on pannud nad kogu euroliidu ühisturu tingimustes raskesse olukorda.
«Kui kogu Eesti põllumajandus kokku võtta, siis ilma toetusteta ei ole seda majandust üldse võimalik pidada majandusena,» nentis Tõnissoo, kelle sõnul oleks Eesti põllumajandus ilma toetusteta kahjumis. Ta lisas, et 2015. aasta tulemusi hinnates arvab ta, et Eesti põllumajandus on isegi olemasolevaid toetusi arvesse võttes juba nullis. «Sealiha- ja piimasektor on tohutus miinuses ja teraviljasektor hoiab teda ülevalpool, seega sektori mõttes me veame välja, aga kaks valdkonda on kriisis,» märkis Tõnissoo. Ta nentis, et olukorra süvenedes hakkavad hinnavahet kinni maksma tarbijad.
Kuigi Tõnissoo sõnul on möödunud sügisese Toompeal käimise järel valitsus seni tulnud vastu ühele põllumeeste ettepanekutele – kriisiabipaketile –, siis on terve rida ettepanekuid, mida ei ole seni arvesse võetud. «Üleminekutoetusi ei ole tulnud – see on ka võrdse kohtlemise küsimus, sest Lätis, Leedus ja teistes Ida-Euroopa maades on see olemas,» sõnas põllumeeste esindaja. Ka ei ole valitsus leidnud vahendeid sealihatootmisele.
Siinjuures tõi Tõnissoo näite lõunanaabri juurest, kus Läti valitsus leidis põllumajanduskriisi leevendamiseks 34 miljonit eurot. «Tulemus oli aga see, et lätlased hakkasid selle sama raha eest Lõuna-Eestist meie lehmi ära ostma – ja ostsid möödunud aastal hulga lehmi ja mullikaid kokku,» nentis põllumeeste esindaja, kelle jaoks just sellises olukorras ebavõrdsus riikide vahel väljendubki. Kuigi möödunud sügisel pani Eesti valitsus 7,65 miljonit kriisiabisse, ei ole see põllumeeste jaoks piisav.
Möödunud aastal vähenes Eestis piimalehmade arv 90500 peale ehk 9000 võrra. Samuti lõpetas tegevuse ligi kuuendik ehk 17 protsenti lehmapidajatest, kelle arv selle aasta alguseks oli 1924. «Müüakse maad, müüakse mullikaid, ei seemendata lehmi enam,» kirjeldas Tõnissoo, kes peab üsna tõenäoliseks, et peagi lisandub Tere piimatööstusele veel mõni teinegi raskustesse sattunud piimakombinaat, kuna kõigile ei jätku piima ja väikeste kogustega ei saa nad hakkama.
«Kui see kriis jõuab aga kombinaatide tasandile, siis poes me ei näe enam Eestis neid tooteid, mida me oleme harjunud sööma,» tähendas põllumeeste esindaja. Ta lisas, et olukorra tagajärjeks on see, et importtooted asendavad kodumaised tooted. «Ja kõige rohkem hakkabki neid tulema Poolast,» märkis Tõnissoo. Ta tõi välja, et näiteks kahe 500-pealise karja osas on juba tehtud eelkokkulepped nende müügiks Poolasse.
«Poolas on tänaseks vahendid siseriiklikult olemas, et seda probleemi lahendada – kui Eesti oli piimakarja vähenemise osas euroliidus esikohal, siis Poola oli teisel kohal – ja Poola riik hakkas kohe seda probleemi lahendama,» tähendas põllumeeste esindaja. Ta tõi veel välja, et kuna üks piirkond kuulutati Poolas põuapiirkonnaks, siis nüüd müüvad Eesti põllumehed ka heina ja silo sinna, kuna selle pealt makstakse ka eurotoetusi.
Viidates 1. aprillil toimunud kohtumisele eurovoliniku Phil Hoganiga tõi Tõnissoo välja neli ettepanekut, mis põllumeestel tänases olukorras valitsusele on. «Nõuame siseriiklikke meetmeid, mis takistaksid Eesti piimalehmade ja sigade arvu senist vähendamist,» alustas põllumeeste esindaja loetelu. Teise asjana soovivad põllumehed, et üleminekutoetuste maksmisega alustataks juba sellest aastast ja Euroopa Liidu poolt lubatud mahus 21,5 miljoni eurot.
«Kolmandana tuleks üleminekutoetused kavandada kindlasti ka järgmisesse aastasse – nagu Euroopast on lubatud – ja ka riigieelarve strateegiasse aastateks 2017 kuni 2020,» sõnas Tõnissoo, viidates juba praegu alanud läbirääkimistele. «Me oleme saatnud praktiliselt kõigile ministritele sellekohased teated, et kabinett saaks aru, et asi on ikkagi väga tõsine ja see ei ole enam naljaasi,» märkis ta.
Viimases ettepanekus jõudis Tõnissoo Euroopa Liidu poolt paar nädalat tagasi antud lubaduse juurde anda igale mõjutatud põllumajandusettevõttele erakorralise riigiabina 15 000 eurot. «Väikestele ettevõtetele oleks sellest kindlasti abi,» tähendas ta, viidates sellele, et valitsus peaks võimalikult kiiresti alustama selle jagamist.