Kui karm «lapsehoidja» on Eesti riik oma rahvale?
11. aprill 2016, 13:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Eestis räägitakse palju sellest, et riik püüab piiranguid kehtestades inimeste eest otsuseid langetada, siis rahvusvahelise n-ö lapsehoidja indeksi kohaselt polegi me kõige karmim riik Euroopas. Tõsi küll, tänu alkoholiaktsiisile on meie koht ikkagi suhteliselt kõrgel.
Lapsehoidja riigi indeks näitab, kuidas riiklike regulatsioonidega mõjutatakse inimeste elustiili puudutavaid otsuseid, nagu alkoholi tarbimine, suitsetamine jms, kirjutab Telegraph.
Maksimum punktide arv on 100 ning tänavuse lapsehoidja indeksi edetabelis on esimesel kohal 55,7 punktiga Soome, teisel kohal on Rootsi (40,4) ja kolmandal kohal Suurbritannia (35). Kõige liberaalsem riik selle tabeli järgi on Tšehhi.
Soome on esikohal tänu karastusjookidele, šokolaadile, alkoholile ja tubakale kehtestatud maksudele. Soomes on avalikes kohtades keelatud e-sigaretid, samuti ei ole lubatud happy hour ja kehtivad karmid reklaamipiirangud. Suurbritannias on Euroopa kõige kõrgemad maksud veinile ja tubakatoodetele. Õlu on vaid Soomes veelgi kõrgemalt maksustatud ning kusagil mujal Euroopas ei ole nii karme suitsetamise piiranguid. Võrreldes teiste riikidega on kõrgemalt maksustatud ka toit ja karastusjoogid, samas e-sigarettidesse suhtutakse liberaalselt.
Uuringu kokkuvõttest selgub, et võrreldes muu Euroopaga on Eestis suhteliselt kõrged aktsiisid õllele, veinile ja kangele alkoholile. Alkoholi välireklaam on keelatud ja teles võib reklaami näidata alates kella 21. Nagu tüüpilisele Euroopa Liidu riigile kohane on tubakareklaam pea täielikult keelatud, ka ei ole lubatud suitsuautomaadid. Samuti seisab kokkuvõttes, et võrreldes muu Euroopaga on suitsetamist puudutavaid piiranguid vähem. E-sigarette võib alates 2013. aastast müüa kui tavalist kaupa ja siseruumides ei ole veipimist keelatud.
Uuringu koostajate sõnul ei esine karmimate alkopiirangutega riikides vähem joomist ning tubakapiirangud ei mõjuta suitsetajate arvu. «Uuringutulemused on masendav lugemine neile, kes tahavad, et riik ei sekkuks meie argiellu. Kui sa just ei ole taimetoitlasest täiskarsklane, kes suitsu ei tee, siis minu soovitus on sel suvel minna Saksa- või Tšehhimaale,» sõnas uuringu koostaja Christopher Snowdon.
Uuringu koostamisel andis alkoholi maksustamisega seonduv 50% punktisummast, reklaamipiirangud 20% ja muud 30 %.
Alkoholimaksud olid jagatud kolmeks võrdväärseks osaks ehk eraldi vaadeldi viina, veini ja õlut. Kõige kõrgema maksumääraga riik sai 100 punkti ja teiste punktide summa arvutamisel lähtuti kõrgeima summa saanud riigist.
Reklaamiosa oli samuti jagatud kolmeks võrdselt punkte andnud osaks – TV/raadioreklaam, välireklaam ja sponsorlus.
Lapsehoidjaindeksi väljaselgitamiseks võeti lisaks arvesse ka alkoholimonopoli olemasolu, alkoholi müügikeelu aega söögikohtades, kas alkoholi pruukinud inimene võib autorooli istuda, lisamüügipiiranguid, näiteks on keelatud happy hour, kui kaks õlut saab ühe hinnaga.
Indeksit koostab Suurbritannia Institute of Economic Affairs (IEA) koos Euroopa poliitika infokeskusega (European Policy Information Centre).