Krüptoraha liit: Eestis piiratakse uusi tehnoloogiaid ja innovatsiooni

Hetk Krüptoraha liidu asutamiselt Foto: SANDER ILVEST/

Krüptoraha liit tunnustab küll tänast riigikohut tema bitcoinide teemalise otsuse langetamise eest, kuid peab Eestis hetkel valitsevaid seadusi uute tehnoloogiate kasutusevõttu pidurdavateks.

«Me respekteerime kohtu otsust ja eriti tunnustame seda, kui tõsiselt teemale läheneti. Ilmselgelt on rahapesuregulatsioonid vajalikud, kuid küsimus on ka mahtudes,» ütles Postimehele Krüptoraha liidu juhatuse liige Asse Sauga.

Sauga sõnul leiab liit kohtuotsuse valguses, et tehnoloogiahuvilisi ja panku ei ole mõistlik sama puuga lüüa.

«Täna arvame, et krüptorahadele Eestis kehtiv üldine rahapesu regulatsioon on selgelt innovatsiooni ja uusi tehnoloogiaid piirav ning see tuleb üle vaadata ja kaasajastada. Loodame siiralt, et sellega tegeletakse esmajärjekorras,» vahendas Ladva liidu seisukohti.

Riigikohus lõpetas oma tänase otsusega kaua aega kestnud vaidlused selle üle, kas küberrahaga kauplemine on käsitletav eriluba nõudva majandustegevusena või mitte - kõrgeima kohtu seisukoht on, et bitcoin'idega kauplemine on majandustegevus, mis allub nii rahapesuvastasele regulatsioonile kui riiklikule järelevalvele.

Vormiliselt nõustus riigikohtu halduskolleegium Tallinna halduskohtu ja Tallinna ringkonnakohtuga ning jättis jõusse ringkonnakohtu 2015. aasta 18. juuni otsuse. Mõlemad kohtud leidsid, et bitcoin'il on rahaline väärtus ja sellega on võimalik täita kohustusi. Ka Euroopa Kohus on rõhutanud, et virtuaalsel valuutal bitcoin ei ole muud mõtet, kui olla kasutatav maksevahendina.

Kohtuasja materjalidest nähtuvalt oli järelevalveorganil - rahapesu andmebürool - põhjendatud kahtlus selles, et Tallinnas enda sõnul hobi korras bitcoin'idega kauplemisega tegelenud Hollandi kodaniku Otto Albert de Voogdi tegevust võis vaadelda majandustegevusena.