/nginx/o/2016/03/15/5163035t1ha6a3.jpg)
Riigikohus lõpetas oma tänase otsusega kaua aega kestnud vaidlused selle üle, kas küberrahaga kauplemine on käsitletav eriluba nõudva majandustegevusena või mitte - kõrgeima kohtu seisukoht on, et bitcoin'idega kauplemine on majandustegevus, mis allub nii rahapesuvastasele regulatsioonile kui riiklikule järelevalvele.
Vorimiselt nõustus riigikohtu halduskolleegium Tallinna halduskohtu ja Tallinna ringkonnakohtuga ning jättis jõusse ringkonnakohtu 2015. aasta 18. juuni otsuse. Mõlemad kohtud leidsid, et bitcoin'il on rahaline väärtus ja sellega on võimalik täita kohustusi. Ka Euroopa Kohus on rõhutanud, et virtuaalsel valuutal bitcoin ei ole muud mõtet, kui olla kasutatav maksevahendina.
Kohtuasja materjalidest nähtuvalt oli järelevalveorganil - rahapesu andmebürool - põhjendatud kahtlus selles, et Tallinnas enda sõnul hobi korras bitcoin'idega kauplemisega tegelenud Hollandi kodaniku Otto Albert de Voogdi tegevust võis vaadelda majandustegevusena.
Kohus leidis nimelt, et pole oluline, kas mees käsitles oma tegevust hobina või millegi muuna – see ei välista kahtlust, et tema tegevus võis vastata alternatiivsete maksevahendite teenuse osutaja kriteeriumitele.
«Majandustegevuse vormis bitcoin'ide ostmisele ja müümisele viitas ettekirjutuse adressaadi tegevuse eelduslikult püsiv iseloom, väidetav kontori olemasolu, tasumise võimalus nii ülekandega kui ka sularahas, samuti piisavalt tõenäoline tegevuse suunatus tulu saamisele,» seisab kohtuotsuses.
Riigikohtu hinnangul oli de Voogdi tegevusel ka piisav seos Eestiga selleks, et talle laieneksid Eesti õiguses sätestatud kohustused ja piirangud. Olenemata serveri asukohast, oli kaebaja üheks tegevuskohaks kontori asukoha tõttu Eesti ning veebileht oli loodud muu hulgas Eesti klientuuri jaoks ning tehingute eest sai tasuda ka Tallinnas asuvas kontoris sularahas.
«Asjaolu, et seaduseelnõu väljatöötamise ja vastuvõtmise ajal ei olnud virtuaalvaluutat bitcoin veel loodud, ei tähenda, et alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkuja mõiste ei saa hõlmata nimetatud virtuaalvaluuta vahetusteenuse pakkujaid,» leidis riigikohus oma otsuses.
Majandustegevusena bitcoin'idega kaupleja tegevuse allutamine rahapesuvastasele regulatsioonile ja riiklikule järelevalvele on riigikohtu hinnangul mõistlik.
Täiendavalt märkis riigikohus, et seadusandjal tuleks kaaluda alternatiivsete maksevahendite teenuste osutamisele esitatavate tingimuste täpsustamist nii, et need vastaks konkreetsetele oludele ning oleks tagatud regulatsiooni piisav paindlikkus.
Kehtivas rahapesu tõkestamise seaduses sätestatud nõuete kohaldamise ulatus alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkujatele võib põhjustada uusi õigusvaidlusi, mida saaks seaduse nõuete täpsustamisega vältida.
Otto Albert de Voogd oli registreerinud oma nimele veebiaadressi www.btc.ee, millel pakuti märtsis 2014 isikutele võimalust soetada või müüa virtuaalvaluutat bitcoin. Teenuse pakkuja kontor oli registreeritud Tallinnas ning tehingute eest võimaldati tasuda nii sularahas kui ka ülekandega.
Enne ettekirjutuse tegemist pöördus rahapesu andmebüroo (RAB) de Voogdi poole ning selgitas, et soovib teenust pakkuva isiku suhtes läbi viia järelevalvet rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses toodud nõuete täitmise üle. RAB kohustas seejärel ettekirjutusega de Voogdi esitama kirjalikku teavet oma tegevuse kohta, kuid mees keeldus ja esitas halduskohtule kaebuse, milles palus ettekirjutuse tühistada.
De Voogdi hinnangul ei olnud tema tegevus seadustele allutatud ning RABi pädevuses ei olevat teha riiklikku järelevalvet bitcoin'idega tehinguid tegevate inimeste üle. Üsna pea lahkus mees Eestist.
Traagiline juhtum?
Otto de Voogdi esindaja, advokaadibüroo GLIMSTEDT partneri Priit Läti sõnul seisneb juhtumi traagika selles, et virtuaalvaluutaga kauplemine on reguleerimata nii Euroopa Liidu tasandil kui ka Eestis, samas tugevdab politsei kontrolli virtuaalvaluutaga kauplemise üle, ähvardades kuni 32 000-eurose rahatrahviga või kuni viieaastase vanglakaristusega.
«Rahapesu andmebüroo nõuete alusel peaks eraisik tegutsema bitcoin’ide vahendamisel kui üks suur pank,» selgitas Lätt, kelle sõnul vajab süsteem õigusselgust. «Selleks, et ettevõtted saaksid julgeid ideid realiseerida ja uusi ärivõimalusi kasutada, peab õigussüsteem käima ajaga kaasas.»
Bitcoin on esimene detsentraliseeritud krüptovaluuta, mis liigub otse inimeselt inimesele ning ei tee vahepeatust pangas. Bitcoin’ide väärtus on aastate jooksul läbinud suuri kõikumisi, 2010. aastal oli üks BTC väärt 0,06 USA dollarit. Hiilgeajad olid 2013. aastal, mil üks bitcoin oli väärt lausa 979,45 USA dollarit. Tänaseks on krüptovaluuta väärtus langenud 376,57 USA dollarile.