/nginx/o/2014/12/15/3611565t1h2501.jpg)
Rahapesu endine juht Aivar Paul sõnas ERRi telesaates «Kahekõne,» et Eestis võiks saada uus Panama, kuna ettevõtete asutamine on väga lihtne. Ometi on sel mitu põhjust, miks Eestis on maksudest hoidumine palju vähem levinud kui Lätis.
Miks meist pole saanud Panamat? (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paul selgitas, et teoreetiliselt on Eestis tõesti olemas võimalused maksude vältimiseks. Praktikas aga on olemas pidurdusmehhanismid.
«Esiteks on riik ettevaatlik vastavate seadusandlike muudatustega, mis puudutavad pangakontode avamist videosillaga e-residentidele ja uute regulatsioonidega seatakse teatavad piirangud (muuhulgas kuine maksimum ülekandepiir jmt) ning teiselt poolt on ka erasektor (eelkõige siis pangandussektori vaates) väga tugeva eneseregulatsiooniga ning hetkel on EAS-i kaudu tulev tagasiside, et e-residentidel on kontode avamine Eesti pankades üle ootuste keeruline ja üpris palju sooviavaldajad jäävad kontodest üldse ilma,» selgitas Paul.
Pangandussektori tugev eneseregulatsioon on ka üks oluline põhjus, miks Eesti ei ole eriti avatud mitteresidentide (eelkõige idasuunalisele) rahale - erinevalt Lätist.
Ent Paul tõi näite, et skandinaavia ettevõtted (nendega seotud isikud) loovad omale Eestis OÜ, kuhu kannavad fiktiivsete arvete alusel raha, tegeliku eesmärgiga see sularahas välja võtta ja siis kasutada seda näiteks ümbrikupalkade maksmiseks. «Seda tüüpi skeemi harrastati mõningad aastad tagasi, kuid pangandussektor reageeris kiirelt seda tüüpi skeemide kasutamisele ja tänasel päeval on minu hinnangul sellised skeemid pigem ühekordsed ja harvad juhtumid,» tähendas ta.
Neid võimalusi saab ellu rakendada ja kasutada ära nii, et nad on head tööriistad ausatele inimestele ning ebaseaduslikel eesmärkidel kasutamine on piiratud ja vajadusel tuvastatav.
«Ehk siis paralleelina võib tuua, et meie liberaalne majanduspoliitika ja e-residentsus on nagu terav nuga, mis koka käes on vajalik ja ka asendamatu tööriist ja mõrtsuka käes tapariist,» sõnas Paul. Ta märkis, et riiklik ja erasektori riskiisu tunduvad olevat seatud mõistlikult. Samuti on kõigil valmidus vajadusel kiiresti reageerida, juhul kui peaks selguma, et seonduvaid võimalusi hakatakse kuritarvitama.