Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Venelased harjuvad vaesusega - kuldaeg sai läbi (11)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Andres Reimer
Copy
Venemaa majandusteadlased ennustavad vaesuse süvenemist ja elatustaseme langust.
Venemaa majandusteadlased ennustavad vaesuse süvenemist ja elatustaseme langust. Foto: «Reporter» / Kanal 2

Venemaa elanikud kulutavad hoogsalt oma sääste ja suurendavad laenukoormust, et hoida üha kiirenevast inflatsioonist hoolimata harjumuspärast elustandardit, kirjutas Rosbalt.

„Nominaalpalga kasv jääb tarbimise inflatsioonist maha. Reaalväljenduses sellel foonil sissetulekud vähenevad ja elanikkond on sunnitud oma säästusid kulutama,“ ütles Finami analüütik Timur Nigmatullin.

Samas ei oota Venemaa finantsanalüütikud üksikisikute pankrotilainet, sest ühiskonna kõige vaesemad kihid ei võta laenu. Samuti ollakse laenude tagasimaksmisega hilinemise tippajast üle saadud ning Venemaa keskpangalt oodatakse intresside vähendamist, mis võimaldaks laenude refinantseerimist.

Venemaa Teaduste Akadeemia juhtiva majandusteaduste doktori Sergei Smirnovi sõnul harjuvad venelased lähiaastatel üha halveneva elatustasemege ning mingisuguseid vapustusi see endaga kaasa ei too. „Nn uus reaalsus meile kõigile ei meeldi ja kõik sooviksid tagasi pöörduda nn nullindatel valitsenud Venemaa Föderatsiooni kuldaega, kuid kardan, et midagi head meid lähema kahe-kolme aasta jooksul ei oota,“ ütles Smirnov.

Vaeste hulk võib Venemaal kasvada mitme miljoni inimese võrra, kuid valitsus on siis sunnitud eelarve vahendeid ümber suunama nende perede toetamiseks, et hoida ära revolutsioonilise rahulolematuse levimist.

Samal ajal muutub elanikkonna halb elu majanduse nõrkuse foonil üha nähtavamaks, mis tõstab päevakorda majandusmudeli muutmise vajaduse, rääkis Tänapäevase Arengu Instituudi nõunik Nikita Maslennikov. „See majandusmudel, milles me praegu viibime, ei võimalda täielikult garanteerida sotsiaalset progressi, elatustaseme tõusu, selle kvaliteeti,“ rääkis Maslennikov. Ta tõi oma väidete tõestuseks fakti, et eelmisel aastal elas 3,1 miljonit venelast alla vaesuspiiri taseme.

Inimeste vaesumine on kaasa toonud omalaadse protestilaine. Ehkki suuri aktsioone pole läbi viidud, suureneb väikeste meeleavalduste arv, kus protestitakse majandusolukorra halvenemise ja finantsvõimekuse vähenemise vastu.

Tagasi üles