Kuigi on palju söögikohti, kus kraanivesi on tasuta, siis leidub ka neid, kus tuleb kraanivee eest välja käia peaaegu et samapalju kui mõne muu joogi eest.
Klaas kraanivett maksab söögikohas rohkem kui liiter piima (4)
Reval Cafe küsib tassi kraanivee eest 50 senti. Kohviku turundus- ja kommunikatsioonijuhi Maarja-Triin Krabi sõnul ei ole kraanivee tasustamise taga kasu teenimise eesmärk. «Paljud kohvikukülastajad eelistavad siiski pudelivett, mistõttu ei ole selle tasustamine tehtud suure kasu teenimise eesmärgil.»
Kraanivee eest teenitud raha pidi Krabi sõnul minema töötajatele. «Meie tasustame kraanivett sümboolse 50 eurosendiga just seetõttu, et väärtustame meie inimeste tööd, kes kraanivett serveerivad ning nõusid pesevad. Leiame, et kraanivee serveerimine ja klaasi pesemine on võrdne mahla või muu joogi serveerimisega. Oleme järginud lihtsat põhimõtet, et ei peida kraanivee serveerimise hinda teiste toodete hindadesse, mida teevad paljud ettevõtted, kes kraanivett pakuvad.»
Lisaks on ka ettevõtteid, kes kraanivett ei paku. Tallinna kesklinnas asuv Sushi Plaza tegevjuhi Maksim Kartševski sõnul on ettevõte otsustanud oma klientidele lõpetada kraanivee pakkumine pärast seda, kui ühel kliendil oli halb hakanud. «Kunagi meie algusaastatel oli üks klientidest kaevanud selle peale ja ilmselt oli tal ka halb hakanud. Et mitte pakkuda metallimaitsega kraanivett, oleme teinud sellise lahenduse, kus pakume filtreeritud puhast joogivett meie tarnijatelt,» kommenteeris Kartševski.
Ta lisas, et nende arvates ei ole kraanivesi kõlblik restoranis joomiseks. «Restorani tullakse, et süüa ja juua kõige paremat.» Kui kliendil on vaja näiteks tabletti võtta ja ta nõuab kraanivett, siis lubas ettevõte seda siiski pakkuda. Söögikoha töötajad ise joovad aga vett 5-liitristest kanistritest.
Suur osa söögikohti siiski kraanivee eest raha ei küsi. F-hoones seisab baariletil suur veeanum, kust kõik soovijad saavad tasuta janu kustutada. «Kraanivett juuakse väga palju, tõenäoliselt on tegu meie maja kõige populaarsema joogiga,» kommenteerib F-hoone tegevjuht Maarit Altmäe. «Alguses oli külaliste jaoks veidi võõras, et vett tuleb meie majas ise võtta, kuid samas on see kõigile palju mugavam - kui maja on rahvast täis, ei pea janu kustutamiseks teenindajat ootama, vaid vesi on kogu aeg kliendi jaoks olemas. Eriti oluline on see suvel palavaga ning siis käivad meie juures janu kustutamas ka need, kes niisama Loomelinnakus ringi jalutavad.»
Altmäe ei oska öelda, kas kraanivesi võtab pudelivee kliendid. «Ausalt öeldes ei mõtlegi väga nii, et kas kraanivesi pakub konkurentsi või mitte, pigem on see meie jaoks elementaarne, et külalisel on see valik (teadlikumalt tarbida) olemas.»
Ka Nõmmel paiknevas restoranis Mimosa on kraanivesi tasuta. Maja perenaise Laura Tsugarti sõnul on kraanivesi lisaväärtus. «Pakume seda, kuna meie meelest on loomulik, et külalised soovi korral toidu või veini kõrvale tasuta kraanivett juua saavad. Tasuta kraanivesi on lisaväärtus, mida külalised väga hindavad.» Ta lisab, et kindlasti pakub kraanivesi konkurentsi pudeliveele, aga vaatamata sellele, et restoranis on tasuta kraanivesi, eelistavad osa külalised pudelivett.
Ginger Cafe, Ingveri ja Villa Thai juhi Üllar Niitavi sõnul pakutakse nende söögikohtades kraanivett kannust ja tasuta, kuigi ta ise seda heaks ei kiida. «Keegi peab ju selle tasuta kraanivee kliendile serveerima ja keegi peab ka selle klaasi puhtaks pesema.» Ta lisas, et kraanivett küsitakse neil siiski suhteliselt harva.