/nginx/o/2016/04/08/5241461t1hab23.jpg)
Pensionäride keskmine pension ja sellele eelnenud sissetuleku vahe on peaaegu kahekordne. See põhjustab aga pensionile jäänutele kohanemisraskusi.
Pooled pensionärid on hädas vähese sissetulekuga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SEB pensionivalmiduse uuring näitas, et ligi kaks kolmandikku tänastest Eesti pensionäridest ei tunne end majanduslikult kindlalt ning vaid 35 protsenti saavad vajadusel oma kulutusi vähendada. Pea poolte vastanute hinnangul oli pensionile jäädes keeruline sissetuleku langusega toime tulla.
«Uuringus osalenud pensionäride keskmise pensioni ja sellele eelnenud sissetuleku vahe on peaaegu kahekordne. Selline finantsolukorra muutumine tingib pensionile jäädes senise elukorralduse ülevaatamise ja korrektiivide tegemise,» ütles SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juht Indrek Holst.
Tänastest Eesti pensionäridest 66 protsenti olid enne pensionile jäämist teadlikud, et vanaduspõlves nende sissetulek muutub. Ligi veerand vastanutest tõdes, et enne pensionile jäämist oleks pidanud rohkem säästma, kuna see oli ka majanduslikult võimalik.
«Tavapärase 30–40 aasta asemel on tänased pensionärid kogunud pensioni vaid veidi üle kümne aasta, mistõttu on II pensionisamba mõju nende vanaduspensionile pigem tagasihoidlik. Keskmiste näitajate järgi on pensioniealisel II samba kontole kogunenud üle 8800 euro. Esialgu võib summa tunduda suurena, kuid kui jagada see näiteks 15-20 aasta peale, on igakuise väljamakse suurus II sambast ligi 50 eurot. Loomulikult tulevikus proportsioonid muutuvad. Näiteks kui alates II samba loomisest 2002. aastal pensioniraha kogunud Eesti keskmise palga saaja läheb 2037. aastal pensionile, siis on temal kogunenud juba ligikaudu 60 000 eurot,» lisas Holst.
Kaks peamist põhjust, mis panevad inimesi pensioniks täiendavalt koguma, on tänaste pensionäride majanduslikult kehv olukord ja pensioniea lähenemine.
«Tänaste pensionäride majanduslikku olukorda vaadates mõistetakse, et pensionipõlevaks tuleks täiendavalt raha koguda, kuid reaalseid samme selles suunas astuvad vähesed. Pensioniea lähenemine on tugevaim pensioniks kogumise initsiaator, kuid kui sellega liiga hilja alustada, võib kogumisperiood jääda liiga lühikeseks,» täiendas Holst.
* Kasutatud andmed tuginevad SEB pensionivalmiduse indeksi uuringule, mida viidi juba teist aastat järjest läbi koostöös turu-uuringute firmaga TNS ja see toimus oktoobris 2015 kõigis kolmes Balti riigis, kokku osales 1700 eraisikut.