Kliendi isiklikest andmetest superandmebaasi loomine on tänapäeval ülilihtne, see aga tekitab küsimuse, kui turvalised need on.
Klientide andmetega superandmebaasid teevad tuska
«See küsimus kerkib alati päevakorda, kui ma külastan mõnda majutusettevõtet või rendin autot, olgu siis kodus või välismaal. Nimelt nõutakse isikut tõendavat dokumenti, millest võetakse koopia ja viimasel ajal ka skanneeritakse see otse arvutisse,» kirjutas Ivo. Mehe sõnul on kerge salvestada nii kogutud info mälukaardile ja müüa sadade inimeste ID-kaardi andmeid kuritahtlikele tegelastele.
«Kuidas käituda sellises vastuolulises olukorras, kus meid manitsetakse ettevaatlikkusele, aga tegelikus elus meie isiklikud andmed lähevad suures mahus kolmandate isikutele, kes võivad neid kuritarvitada?» küsib mees.
Andmekaitse inspektsioon arendusdirektori Kaja Puusepa sõnul on ettevaatlikkus isikuandmete andmisel väga tervitatav. «Kui isikuandmeid küsitakse, tulekski tunda huvi, millisel eesmärgil neid kogutakse ning kellele andmed edastatakse. Nii auto rendile andja kui ka majutusettevõte peavad oskama selgitada, milleks andmeid vaja on,» rääkis Puusepp.
Ta selgitas, et isikuandmete töötlemisel rakendatavad turvameetmed on kehtestatud isikuandmete kaitse seaduses ja nende kasutamise eest vastutab isikuandmeid töötlev ettevõte. Andmekaitse Inspektsioon teeb järelevalvet. Sama põhimõte kehtib ka kõikides EL liikmesriikides.
Ka majutusteenuse külastajakaardile märgitavad andmed on täpselt reguleeritud turismiseadusega. «See on üks meede Euroopa Liidu sees piirikontrolli puudumise kompenseerimiseks,» ütles Puusepp.
Hotelli külastajakaardile kantakse külastaja nimi, sünniaeg, kodakondsus ja aadress; temaga koos majutatava abikaasa ja alaealise nimi, sünniaeg ja kodakondsus; majutusteenuse osutamise aeg. Lisaks reisidokumendi liik, number ja selle välja andnud riik. «Majutusettevõtte töötaja võib nõuda majutusteenuse kasutajalt kehtiva isikut tõendava dokumendi esitamist tema isikusamasuse tuvastamiseks,» lisas Puusepp.