Kuigi Eesti pagaritööstuse mullune kogutoodang ulatub 130 miljoni euroni, tabas sektorit siiski järsk kukkumine, mille taga oli Fazeri otsus tootmine Eestis lõpetada.
Pagaritööstust tabas mullu järsk kukkumine
«Kui veel mõned aastad tagasi oli pagaritööstus selgelt siseturule orienteeritud, siis viimastel aastatel on ekspordi osatähtsus oluliselt kasvanud,» ütles kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand, viidates sellele, et pea kolmandik mullusest pagaritööstuse toodangust läks välismaale. Kui toiduainetööstuses tervikuna eksport 2015. aastal vähenes, siis pagaritööstuse eksport suurenes 4 protsendi võrra.
Ka näitas möödunud aasta kasvu pagaritööstuses tehtavate investeeringute osas, mille üheks põhjuseks on maaelu arengukava uue eelarveperioodi 2014-2020 toetusmeetmete avanemine. Pagaritööstused investeerisid 2015. aastal 10,8 miljonit eurot ehk üle kahe korra rohkem kui eelmisel aastal. Sellest 8,1 miljonit eurot ehk 75 protsenti investeeriti masinatesse ja seadmetesse, st potentsiaalse efektiivsuse ja mahu kasvu.
Küll aga vähendas käibe kasvu aeglustumine ja kulude kiire kasv kasumit. Samuti vähendas sektori kasumlikkust Fazeri tootmise lõpetamine Eestis – pagaritööstussektori kogukasum oli 2015. aastal vaid 1,7 miljonit eurot, mis 85 protsenti vähem võrreldes aasta varasemaga. «Sektori kasumlikkuse languse peamiseks põhjuseks on ühe suurema turuosaga pagaritööstuse otsus oma tegevus Baltikumis konsolideerida ja Eestis tootmine lõpetada,» nentis Kand.
Statistikaameti andmetel tegutseb pagaritööstuses keskmiselt 140 ettevõtet. Tööga hõivatud on keskmiselt 2982 inimest, mida oli 258 inimese võrra ehk 9,5 protsenti rohkem kui eelneval aastal.
Pagaritööstuse ettevõtetena käsitletakse ülevaates ettevõtteid, mis tegelevad leiva- ja saiatootmise, valikpagaritoodete, sh kookide, pirukate, tortide jm tootmisega ning kuiviku- ja küpsisetootmisega.