Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles, et ta ei usu, et euro tulek inimeste kulutustes midagi drastiliselt muudaks, sest kel oli enne raha, on seda ikka ja kel vähevõitu, peab ikka kokkuhoidlikult elama.
Josing: kel oli enne raha, on seda ka euro ajal
Väga suurt tarbimise langust Josing ei usu, sest kriis on pannud inimesi juba niigi kõvasti püksirihma pingutama. «Süüa ja pesupulbrit peab pere ikka ostma, samuti saapakesed lapsele, kui vanad ära kulunud või väikseks jäänud,» lausus ta.
Mis hindadesse puutub, siis on kõik hinnatõusud Josingu sõnul tänaseks juba ära olnud. Ostukorv on detsembris 7,3 protsenti kallim kui septembris ja ligi 14 protsenti kallim kui mullu detsembris. Kallinenud on ka muud sundkulud, nagu kütus ja eluasemekulutused, mis kõik muudab paljude perede olukorra väga raskeks.
Kaubanduses võib aasta algul väheneda näiteks kodumasinate või telerite käive, aga nii on see alati olnud, sest neid ostetakse palju aasta lõpul. Palju sõltub kaupmeestest endist, kuidas nad oskavad tekkivat olukorda ära kasutada ja kuidas soodusmüüke välja hõikavad. «Ega kaupmehed saa võtta praegust olukorda kui lumeuputust ja käed puusas pealt vaadata, mis juhtuma hakkab,» ütles Josing.
Ta lisas, et Soome turistidele euro käibele võtmine kindlasti meeldib, sest pole enam rahavahetuse kulu ja hinnad on paremini arusaadavad. Samas reisivad ka Vene inimesed palju ja neilegi on euro käepärasem kui ühe väikeriigi oma raha. Kokkuvõttes läheb turistidel siin elu mugavamaks.
«Usun, et Eesti inimene mõistab peagi, et mingit katastroofi pole juhtunud ja raha on sama palju kui oli enne eurole minekut – lihtsalt paberid ja mündid on teised,» ütles Josing lõpetuseks.