Soome proovib mässu vältides palku kärpida

Varakevadine meeleavaldus Helsingis, kus nõuti valitsuselt igasugustest kärbetest loobumist. Foto: Alessandro Rampazzo / SIPA / Scanpix

Analüütikud ütlevad selle kohta «sisedevalvatsioon», tavainimesele tähendab see «palgakärbet». Soomes hakkab see peagi pihta.

Leides pärast kolm aastat kestnud majanduslangust olukorrast, kus manööverdamisruum jääb ahtaks, on Soomet valitsev koalitsioon andnud teada: peame langetama tööjõukulusid või arvestama edasiste reitingulangetustega, vahendab Bloomberg Business.

Täna peab valitsus kõnelusi leidmaks võimalusi säästa millegi arvelt veel 400 miljonit eurot. Kuidas aga kärpida palku õhutamata euroskeptitsismi, vallandamata massilisi rahvarahutusi või tõmbamata endale kaela ülimat karistust st. võimult kõrvaldamist?

Bloomberg avaldab neljast punktist koosneva kava, mille on kokku pannud endine ärimees ja praegune peaminister Juha Sipilä ning tema euroentusiastidest rahandus- ja majandusministrid Alexander Stubb ja Olli Rehn:

- Veename ametiühinguid, et üldised palgakärped nii umbes viie protsendi jagu on nende parimates huvides, sest lõppkokkuvõttes soodustab see ekspordi edendamise kaudu majanduskasvu. Seejärel «töötleme» hellalt nii ametiühinguid kui ka tööandjaid, kuni nad nõustuvad meie plaani ja ka selle stardipaugu ajastusega 2016. aasta juunis.

- Ähvardame seaduste muutmisega, kui nad lahendusega lagedale ei tule. Samas paneme vaimu valmis kompromissideks. Osa koormat lükkame tööandjatelt töölistele, keda veename töötama sama palga eest aastas 24 tundi rohkem. Kärbime 30 protsendi jagu riigisektori puhkuse lisatasu.

- Korraldame ametiühingute ja tööandjate kokkuleppe ajutise palgakülmutuse osas – vähemalt aastaks ajaks.

- Tõstame tööturu paindlikkust näiteks niiviisi, et loome «ajapangad», mis aitavad teha rohkem tööd ajal, mil seda on kõige enam vaja.

Aja möödudes peaksid need sammud tooma kaasa tööhõive kasvu ning lisama eelarvelaekumisi. Siis saab taastada inimeste ostujõu ja osutuda tagasivalituks.