Uber kasutab Eestit argumendina väitluses tagurlike valitsustega

David Plouffe ja Taavi Rõivas Foto: Tauno Tõhk

Maailma suurim ja ühtlasi vastuolulisim sõiduvahendusteenus Uber on asunud kasutama hästi sujuvat koostööd osade Eesti ametiasutustega hea argumendina väitluses valitsustega, mis teda veoturult tõrjuda soovivad.

Viimase näitena lõi Uber Eesti argumendi letti vastuses Ungari võimudele, kes selle teenuse mõne päeva eest lõplikult sulgesid ja määrasid 300 000 forintit (ligi 1000 eurot) trahvi. Ühtlasi kutsus Ungari riigisekretär János Fónagy ettevõtet üles oma illegaalset tegevust lõpetama.

Uber avaldas täna riigivõimudele aga vastuse, milles teatas, et valitsus ei tohi takistada tehnoloogia arengut. Ettevõte viitaski Eestile – täpsemalt peaminister Taavi Rõivasele, kes ülemöödunud nädalal kohtus oma USA-visiidi käigus Uberi strateegiajuhi David Ploufe’iga, et arutada jagamismajanduse väljavaateid, teatab portaal Portfolio.

Eesti on teatavasti Euroopa esimene riik, mis proovib viia sõidujagamisteenused sisse olemasolevasse õiguslikku raamistikku. Vastav eelnõu loodetakse seadusena vastu võtta veel enne jaanipäeva.

Ameerika Ühendriikides visiidil olev peaminister Taavi Rõivas ning maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm kohtusid 22. märtsil tõesti USAs Uberi strateegiadirektori ja juhatuse liikme David Plouffe'iga, et arutada justnimelt võimalikke rahvusvahelisi koostööpunkte selle teenusega.

«Plaanime koostööd mitte ainult Eestis, vaid tegelikult ka laiemalt. Uberi jaoks on Eesti kindlasti üks paremaid näiteid, mida nad saavad tuua eeskujuks mitmetes teistes riikides,» ütles Taavi Rõivas pärast kohtumist Postimehe tehnikaportaalile.

Eestis Uberiga juba tihedat koostöös alustanud maksuameti juht Marek Helm tegi aga Plouffe’ile ettepaneku, et miks ei võiks olla Eesti see riik, mis aitab kõigi teiste riikide jaoks need maksud kokku koguda, mida Uberi  vahendusel teenitakse. Helm on varem kirjeldanud, et maksu- ja tolliamet võiks olla sellise keskkonna looja ja ülevalpidaja - sõltumata sellest, kus riigis teenust pakutakse.

«Rääkisime sellest, et Eesti mudelit võiks kasutada laiemalt. Tõepoolest, ma tahan küll loota, et Uber suhtub sellisesse ettepanekusse positiivselt,» märkis Taavi Rõivas. «See on hea näide, kuidas maksuamet mõtleb laiemalt, kui vaid vahetud ülesanded - otsib lahendusi, kuidas Eestile laiemalt tulu tuua.»

Mis puutub Ungarisse, siis kaitsevalle rajatakse uue ja vana majanduse vahele selles riigis tõesti sõna otseses mõttes. Taksojuhid blokeerisid nimelt veebruaris  Budapestis vanalinna teed lausa neljaks päevaks. Juhtide protest läks ka nii kaugele, et asuti füüsiliselt jahtima Uberi juhte, tehti neile valeväljakutseid ning tuli ette vägivalda. Eesmärk oli mõjutada valitsust, et see keelaks riigis Uberi tegevuse.

Ungari taksojuhid said oma tahtmise, riigis võttis asi Eestiga absoluutselt vastupidise pöörde – Uber võib võimude otsusel riigis küll tegutseda, aga nende autod peavad olema sarnaselt tavataksodega kollaseks värvitud, nende juhid peavad omama litsentsi, nende sõiduhinnad peavad olema täpselt samad riigis kehtestatud üldiste taksohindadega ning masinates peab olema kaardimakseterminal.

«Taksondus tervikuna on ilmekas näide, kuidas riik on otsustanud vaba konkurentsi suretada – just nendesamade ühtsete tariifide kehtestamisega,» leidis toonases intervjuus Postimehele Ungari start-up-kogukonna üks liidreid Laszlo Tar. «Uberi hinnad olid varem ligi kaks kolmandikku neist tariifidest madalamad, samas kui reedeõhtuti ja aastavahetustel võis hind kerkida ka mitmekordseks – hinda mõjutas nõudlus.»

Seega 1:0 vana majanduse kasuks. Kuuldes, et Eestis on Uberi arveldussüsteemid ühildumas maksuameti omadega ja küpsemas on kompromisseelnõu sõidujagamise ja tavataksonduse võrdseks kohtlemiseks, noogutas ka Tar tunnustavalt pead.