/nginx/o/2013/09/05/2233169t1h920e.jpg)
Enneolematu põgeniketulv on Rootsis teinud mõeldavaks paljud siiani mõeldamatud asjad.
Põgenikekriis võib sundida Rootsit sotsiaalmudelit muutma (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus seisab silmitsi tööturule sekkumise ootusega – palka on siiani seadnud ametiühingud ja tööandjad. Argumendiks on, et alampalk peaks minema madalamaks, mis looks tuhandeid ja tuhandeid põgenikele vaja minevaid töökohti, vahendab Bloomberg.
«Rootsi mudel oli konkurentsieelis ajal, mil nad olid üherahvuseline tööstusriik» selgitas tööstusmajanduse uurimisinstituudi juht Andreas Bergh.
Kolm opositsioonierakonda on migrantide töövõimaluste pärast nõnda mures, et on valmis madalamad palgad seadustama. Siiani edutult. Rootsi miinimumpalk on 2468 eurot kuus.
Valitsevad sotsiaaldemokraadid ütlevad, et mudel on küllalt robustne, et hakkama saada kahel viimasel aastal saabinud 250 000 sissetulnuga. Aga nende mure on ilmselge – detsembris taastas Rootsi piirikontrolli.
Peaminister Stefan Loefven sõnas, et opositisioonierakonnad ründavad Rootsi mudelit. Ta on lubanud kaitsta palgasüsteemi ning heaoluriike. Ning tema sõnul vajab Rootsi madalamate palkade asemel rohkem sotsiaaltöötajaid.
Samuti on luubi alla sattunud tasuta tervishoid ja haridus. Valitsus on hakkanud üürihindadesse sekkuma. Uute inimeste sissevool on loonud püsiva puuduse eluasemeturule ning valitsus üritab ehitamist kiirendada – järgmise kümnendi jooksul on Rootsil vaja 700 000 uut kodu. Eluasemeliidu juht Reinhold Lennebo loodab, et see utsitab riiki ka ülireguleeritud üüriturgu reformima. «Meil Rootsis on suur nõudlus üüripindade järele, ent kellelgi pole meetmeid selle rahuldamiseks. Üürihindade kontroll paneb piiri ette,» sõnas ta.
Läinud aastal rändas sisse 70 000 last, mis on toonud puuduse ka õpetajaist – kümnest kaheksal algkoolil on raskusi õpetajate leidmisega.
Et kõike seda lubada, tuleks immigrandid kiirelt tööle saada. Ent Rootsi pole siiani edukas olnud – viimase kaheksa aasta jooksul saabunuist vaid veerandil on täiskohaga amet.