/nginx/o/2016/04/02/5219329t1h5227.jpg)
Kõige vähem pisaraid valaksid Euroopas Brexiti puhul prantslased, näitab eile avaldatud Le Parisieni, France Info ja MCI poolt tellitud uuring.
Prantslased ütleksid meeleldi brittidele adjöö
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu selgus, sooviksid Suurbritanniat blokis pidada vaid 54 protsenti prantslastest, vahendab Financial Times.
Isegi britid ise on «jäämisest» veidi enam vaimustunud (55 protsenti) ning seetõttu võib väita, et «lahkujad» on hetkel Prantsusmaal tsipa populaarsemad kui kodusaarel.
Mujal Euroopas on brittide suhtes positiivsust rohkem. Hispaanlaste seas on pooldajate protsent 76, Itaalias 67 ja Saksamaal 65. Uuringu käigus küsitleti 4277 inimest viies suurimas Euroopa Liidu liikmesriigis.
Le Parisieni hinnangul tõestavad numbrid, et «britid on prantslaste silmis igaveseks la perfide Albion.»
Pilk varasematele küsitlustele näitab, et prantslased on referendumi lähenedes brittide pärast üha sügavamalt ärritunud. Märtsis selgus BVA uuringust, et 44 protsendi prantslaste arvates on Suurbritannia Euroopa Liidu jaoks problemaatiline. Mullu oli vastav protsent vaid seitse.
Varasem ajalugu pajatab sellest, kuidas Prantsusmaa Suurbritanniat blokist eemal üritas hoida.
Endine president Charles de Gaulle vetostas 1963. aastal Suurbritannia taotluse Ühisturuga liituda. Ta kordas seda aastal 1976. De Gaulle’i nägemuses oli Euroopa projekt USA suhtes eraldiasuv tuumik, mis põhines peamisel Prantsuse-Saksa koostööl.