/nginx/o/2015/10/22/4619637t1hb02e.jpg)
Lugeja kurtis lillkapsa kalli kilohinna üle Eesti poodides – poodide esindajate sõnul on nõudlus lillkapsa järgi hetkel suur ning tootjad ei suuda seda mahtu täita.
Lugeja kurdab: miks on lillkapsas nii kallis?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Miks jääb poodides lillkapsa kilohind 5-8 euro vahemikku? Seni on lillkapsas maksnud aastaringselt ligikaudu kaks eurot kilo. Millal võiks oodata hinna normaliseerumist?» uuris toimetuselt lugeja.
AS Prisma Peremarket turundus- ja kommunikatsioonidirektor Silver Säga sõnas, et kõik puu- ja juurviljad on n.-ö. börsitooted, mille hinnad on iganädalases muutuses vastavalt nõudlusele ja pakkumisele. «Kui rääkida lillkapsast, siis tugev hinnalangus algab uue saagi valmimisega ehk suve alguses. Praegu tarnitakse lillkapsast Hispaaniast ning kulu logistikale mõjutab otseselt ka toote lõpphinda,» ütles ta. Lillkapsa kilohind Prismades on sel nädalal 4,85 eurot.
Ka Maxima kauplustes on sel nädalal võimalik osta lillkapsast kilohinnaga 4,85 eurot. Kommunikatsioonijuhi Katja Ljubobratetsi sõnul on hinna tinginud turg: alates märtsi keskpaigast oli kogu Euroopas nõudlus lillkapsa järele suurem kui tootjatel ja tarnijatel oli võimalik seda pakkuda. Seepärast müüdi ja osteti olemasolevat kaupa kõrgema hinnaga.
«On oodata, et järgmisest nädalast hakkab tarnehind langema - niipea kui taoline muutus toimub, saame ka meie lillkapsa müügihinda vähendada,» ütles Ljubobratets.
Rimi pressiesindaja Katrin Bats tunnistas, et ligi kahe nädala vältel pole olnud võimalik Rimidest ega Säästumarketitest lillkapsast osta.
Bats kirjeldas, et hind sõltub paljuski sellest, kui palju on toodet turul saada. Kui ühes riigis hooaeg lõpeb ning kogused on vähenenud, siis hind tõuseb. Kui teises riigis hooaeg alles algab ning kogused on samuti piiratud, on alguses hind kallim. Kui toodet on palju, siis on ka hind odavam, et saaks võimalikult palju kaupa ära realiseerida.
«Selline loogika on puu- ja köögivilja (aga ka paljude teiste toodete) puhul üsna tavaline. Samas puu- ja köögiviljade puhul paistab see ilmselt enim silma, sest hinnad ja saadavus muutuvad väga kiirelt,» lisas Bats.