Täna hommikul peatatud Aviesi tegevuse põhjuseks on 47 puudust, mida lennufirma 24. märtsiks ei suutnud likvideerida. Kokku esitati lennufirmale ettekirjutused 90 puuduse osas.
Lennuamet: Aviesil on likvideerimata 47 puudust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Aviesil on tehtud korduvalt järelevalvet juba pikema aja jooksul,» sõnas lennuameti peadirektor Kristjan Telve täna lennuametis toimunud pressikonverentsil. Möödunud oktoobri lõpus oli viimane suurem järelvalve, mille järel tehti ettevõttele ettekirjutus leitud puuduste kõrvaldamiseks. Kuna lennufirma ei suutnud ettekirjutust õigeaegselt täita, siis väljastas lennuamet veebruari lõpus hoiatuse, et kui 24. märtsiks pole puudusi kõrvaldatud, siis peatatakse Aviesi tegevus.
Kuigi lennufirma esitas ettenähtud kuupäevaks rohkelt dokumente, on siiski pooled puudused likvideerimata. «Lennuametil ei olnud siis ka rohkem võimalusi, kui tänase kuupäevaga lennuettevõtja sertifikaat peatada kuni kuueks kuuks,» lausus Telve. Otsus tehti täna hommikul ja sellest anti koheselt teada ka ettevõtte juhile Allan Sollile ja tegevjuhile Marko Pleiatsile, kes olid sellel ajal lennuametis. Küll aga keeldusid nad otsust allkirjastamast ja võtsid kaasa vaid otsuse lisa, kus on kõik puudused täpselt kirjeldatud.
Ettekirjutused tehti 90 puuduse osas
Tänase seisuga on Aviesil 90 puudusest likvideerimata 47, mida saab jagada nelja suuremasse valdkonda. Esimene on vastavusseire ehk ettevõttesisene kvaliteedijuhtimise süsteem, mis peab kontrollima seda, et ettevõtte tegevus vastaks igasugustele normidele ja toimiks nii, nagu ta peaks toimima. «Teine on ohutusjuhtimissüsteem – piltlikult öeldes siis see inimene, kes hindab ettevõtte riske ja seda, et ettevõttes kõik asjad toimiksid ohutult,» selgitas lennuameti peadirektor.
Kolmas puuduste valdkond on Aviesi reaalne lennutegevus – ehk pilootide ja reaalse lendamisega seotud puudused. «Et õhusõiduki pardal oleks kõik vajalikud dokumendid, kaardid, mis võimaldaksid pilootidel teha oma tööd korrektselt,» kirjeldas Telve. Siinpuhul tõi ta näitena, et veel eelmisel nädalal puudusid Aviesi lennukites kõige värskema seisuga uuendatud lennukaardid.
Neljas puuduste valdkond on maapealne teenindus ehk kuidas on ettevõttel korraldatud koostöö osapooltega. «Kas siis on selleks maapealsed käitajad, kütusetarnijad ja nii edasi,» sõnas lennuameti juht. Kuigi Telve sõnul lennukitega füüsiliselt ohtlik lennata ei ole, võib eelmainitud puuduste tõttu realiseeruda risk, et lennukitega võib midagi juhtuda.
Küll ei välista lennuamet võimalust lennufirmaga koostöö jätkamist pärast puuduste likvideerimist. «Pean seda tõenäosust väga kõrgeks, aga see on jällegi kinni ettevõttes, tema soovis seda teha,» lausus lennuameti juht. Telve sõnul ei ole ühtegi lennuettevõtet, mille auditeerimise käigus puudusi ei leita. «Üldjuhul kõik leiud kõrvaldatakse nädala-paariga,» tähendas ta.
Hankele oodatud nii Eesti- kui välismaised lennufirmad
Ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, mis on juba asunud uut hanget ette valmistama, ei välista, et koostöö Aviesiga jätkub, kui nad on olemasolevad puudused likvideerinud. «Tegemist on ikkagi ettevõttega, kes peab lennuühendusi väikesaartega, mida me maksame riigieelarvest ka dotatsiooni näol kinni,» lausus transpordi asekantsler Ahti Kuningas.
Siiski loodetakse jaanipäevaks olukord lahendada uue hankega ning taastada lennuühendus väikesaartega kas siis mõne siseriikliku või välismaise partneriga. «Selleks, et võimalikult kiiresti see protsess läbi viia, oleme valinud välja läbirääkimistega väljakuulutamiseta hankemeetodi,» kirjeldas Kuningas. Ka loodab ministeerium, et jätkata saab samas mahus – ehk 12 lennuga nädalas nii Kärdla kui Kuressaare suunal – ning samadel kellaegadel. Kahe liini dotatsiooni maht on üle 2 miljoni euro. Seniks peavad senised lennureisijad kasutama parvlaevaühendust.
Ministeeriumi plaan on korraldada hange välja esimesel võimalusel. Enne seda tuleb aga Hiiu ja Saare maavalitsustel leping senise teenusepakkuja ehk Aviesiga lõpetada ning see toimub eeldatavalt järgmisel nädalal. Hankel osalemise eeltingimuseks on lennusertifikaadi olemasolu. Eestis on terve rida selliseid ettevõtteid, alustades näiteks Nordicast, Regionalist ja Panaviaticust kuni Airesti ja Pakker Avioni välja.
Lennukite asemel asendusbussid
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhataja Taivo Linnamägi sõnul sõltub lõplik valik aga, millised saavad olema erinevate hankel osalejate pakkumiste tingimused. «Ettevõtete võimekus on erinev ja see sõltub paljuski ka nende põhitegevusest – kas neil on meeskonnad täna olemas, kas on võimalik lennuk rentida ja millistel tingimustel,» selgitas ta.
Järgmise paari kuu jooksul peavad senised lennureisijad kasutama parvlaevaühendust. Järgmise kahe nädala reiside piletiraha peab Avies otsima piletiostnutele lisareisi ja kompenseerima reisimuutusega seotud muud kulud. Kaugemasse perioodi jäävad piletite eest peab lennufirma piletiraha tagastama.
«Täna lennuettevõte tegutseb ja ma saan aru, et ta on juba organiseerimas alternatiivseid transpordivõimalusi saartega,» lisas lennuameti juht Kristjan Telve, viidates bussidele, mis pannakse lendude asemel Tallinna lennujaamast käima.
Ei mõista lennufirma juhtide üllatust
Lennuamet andis täna hommikul teada, et peatab kuueks kuuks juba möödunud aastal pankroti läinud, kuid lendamist jätkanud lennufirma Avies tegevuse. Amet põhjendas otsust sellega, et lennufirma ei ole viinud oma tegevust kooskõlla lennuameti ettekirjutustega.
Aviesi juht Allan Soll ütles täna hommikul Postimehele, et talle tuli uudis üllatusena, kuna lennufirma on lennuameti ettekirjutustes märgitud puudused kõrvaldanud. Lennuameti juht Kristjan Telve ei soostunud lähemalt kommenteerima, miks lennufirma juht võis täna hommikul meediale väita, et talle tuli tegevuse peatamine üllatusena.
«Fakt on see, et Allan Soll täna kell 10 oli siin koos Marko Pleiatsiga ja nad olid eelnevalt sellest hoiatusest teadlikud,» nentis Telve.