Kindlustuspettuste arv suureneb

Kindlustuskelmus on kriminaalkorras karistatav tegu, millele võib järgneda vanglakaristus. Foto: SCANPIX

2015. aastal üritati kindlustusseltsidelt välja petta kindlustusraha summas 1,8 miljonit eurot, mis on ligilähedane aasta varasema summaga, väikeste kelmuste arv on tugevasti kasvanud.

Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul on Eesti majanduse jätkuv jahtumine kaasa toonud kindlustuskelmuste arvu suurenemise. «Kui 2014. aastal deklareerisid kindlustusandjad 339 kindlustuskelmuse juhtumit, siis 2015. aastal oli see arv juba 380. Seejuures teeb enim muret rahalises mõttes väikeste kindlustuskelmuste järsk sagenemine. Alla 1000 euro jäävate kelmuseks liigitatavate kahjunõuete sagedus on aastaga suurenenud üle 40 protsenti,» lausus Piirsalu.

Asjatundjate hinnangul on väikeste kelmuste sagenemine tüüpiline majanduse jahtumise kaasnähtus. «Majanduslik kitsikus sunnib inimest pahatihti kurjale teele, kuid jäetakse arvestamata, et näiteks kindlustuskelmusega võivad kaasneda väga tõsised tagajärjed. Tegemist on kriminaalkorras karistatava teoga, millele võib järgneda ka vanglakaristus,» jätkas Piirsalu. Kõige sagedamini üritati petta liiklusõnnetust lavastades -  kahjuavalduses deklareeritud liiklusõnnetust kas ei toimunud üldse või siis erinesid juhtumi üksikasjad oluliselt avaldatust.

Kindlustuskelmuse puhul on tegemist vargusega, mis oma sisult ei erine mistahes muust vargusest. Ka inimeste profiil on sarnane: suures plaanis jagunevad kindlustuskelmid juhukelmideks ja professionaalideks. Kui esimesed teevad seda tihti lihtsalt teadmatusest, siis teise kategooriasse kuuluvad reeglina juba korrakaitseorganitele vanad tuttavad inimesed - täna viiakse läbi kindlustuskelmus, homme maksupettus, ülehomme sõiduki vargus, narkootikumide vedu jne. Niidid viivad organiseeritud kuritegevuseni ja seetõttu on väga oluline kogu ühiskonna turvalisuse seisukohast, et viimati nimetatud gruppi kuuluvate inimestega, kes on seotud kindlustuskelmustega, õiguskaitseorganid ka aktiivselt tegeleks.

«Siin on kindlasti paranemisruumi ja tihedamaid koostöövõimalusi era- ja avaliku sektori vahel, eriti praegu, kui politsei töövõimet varjutavad pidevalt uued kärpeplaanid ja muu taoline tegevus. Päeva lõpuks ei ole ju küsimus kindlustuskelmustes, vaid ühiskonna turvalisuses üldiselt. Organiseeritud kuritegevuse ohjeldamine ühisel jõul on seetõttu väga oluline,» lisas Piirsalu.

Euroopa kindlustusseltside assotsiatsiooni Insurance Europe andmetel on kindlustuskelmuste osakaal kindlustuse kahjunõuete kogusummas umbes 10 protsenti. Eestis see summa nii kõrge ei ole, ulatudes heal juhul 1,5 protsendini. «Põhjus on ühelt poolt hindamismetoodikas, aga teisalt ilmselt ka riikide ja kultuuride vahelistes erinevustes ning kindlustussüsteemi enda ülesehituses. Üheks näiteks siin on kindlasti Eesti e- riigi põhine finantssüsteem, mis märgatavalt vähendab võimalusi kindlustuspettusteks ja teisalt parandab alternatiivse olukorraga võrreldes ka klienditeenindust,» arvas Piirsalu