Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

IBM: 5 uuendust, mis muudavad viie aasta jooksul meie elu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raigo Neudorf
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX.

IBM avalikustas täna iga-aastase loendi IBM Next Five in Five ehk loendi uuendustest, mis võivad järgmise viie aasta jooksul muuta seda, kuidas inimesed töötavad, elavad ja mängivad.


Loend põhineb turu- ja ühiskonnasuundumustel, mis eeldatavalt inimeste elu muudavad ning ka IBMi uutel tehnoloogiatel, mis need uuendused võimalikuks teevad.

Ilmute oma sõprade juurde kolmemõõtmeliselt

Järgmise viie aasta jooksul saate filmidest tuttavate 3D-liideste abil oma sõprade 3D-hologrammidega reaalajas suhelda.

Filmid ja televisioon on juba 3D-le üle minemas ning holograafiliste ja 3D-kaamerate arenedes ja nende mõõtmete vähenedes, nii et need teie telefoni mahuksid, saate kasutada fotosid, sirvida veebi ja vestelda oma sõpradega täiesti uuenduslikul viisil.

Teadlased arendavad ka videovestlust, muutes selle holograafiliseks vestluseks ehk 3D-kohaloluks.

Selles tehnikas kasutatakse esemetelt peegelduvaid valguskiiri ja rekonstrueeritakse nende abil selle eseme kujutis – sarnast tehnoloogiat kasutab ka inimsilm ümbrusest kujutise loomiseks.

Akud hakkavad hingama õhku meie seadmete käitamiseks

Viie aasta pärast võimaldavad transistori- ja akutehnoloogia teaduslikud uuendused seadmetel tänasega võrreldes umbes kümme korda kauem töötada. Lisaks võivad mõnel juhul akud väiksematest seadmetest üldse ära kaduda.

Tänapäeva raskete liitiumioonakude asemel töötavad teadlased välja akusid, mis kasutavad energiatiheda metalliga reageerimiseks õhku, kõrvaldades peamise takistuse akude tööea pikendamiselt.

Edu korral on tulemuseks kerge, võimas ja laetav aku, mis võib toita kõike alates elektriautodest tarbeseadmeteni.

Planeedi päästmiseks ei pea olema teadlane

Kuigi te ei pruugi olla füüsik, olete kõndiv andur. Viie aasta pärast koguvad teie telefonis, autos, rahakotis olevad andurid ja isegi teie Twitteri säutsud andmeid, mis annavad teadlastele reaalajas ülevaate teie keskkonnast.

Nende andmetega saate panustada globaalse kliimasoojenemise takistamisse ja ohustatud liikide päästmisse või jälgida sissetungivaid taimi või loomi, mis ähvardavad maailma ökosüsteeme.

Järgmise viie aasta jooksul tekib täiesti uus kodanik-teadlaste klass, kes loovad olemasolevate andurite kaudu uuringute jaoks tohutuid andmehulki.

Teie liiklemisviis kohandatakse teie vajadustele vastavaks

Kujutlege liiklemist ummistunud kiirteedeta, ülerahvastatud metroota, teedeehitusest tingitud viivitusteta, ka tööle hilinemise pärast ei peaks te enam muretsema.

Järgmise viie aasta jooksul pakuvad keerukad analüüsitehnoloogiad kohandatud soovitusi, et aidata liiklejail võimalikult kiiresti soovitud sihtkohta jõuda.

Kohanduvad liiklussüsteemid õpivad intuitiivselt liiklejate teekondi ja käitumist, et tagada praegusest dünaamilisem liiklusohutus ja teeteave.

Arvutid aitavad kütta linna

Arvutitehnoloogia ja andmekeskuste uuendused võimaldavad kasutada neist eralduvat liigset soojust ja energiat näiteks talvel majade soojendamiseks ja suvel konditsioneeride käitamiseks.

Mõelge, mida see endaga kaasa tooks, kui kogu maailma andmekeskustes kasutatavat energiat saaks linnas kasutamiseks ümber töötada.

Kuni pool tänapäevase andmekeskuse tarbitavast energiast kulub õhu jahutamiseks. Enamik soojust läheb seejärel raisku, sest see lihtsalt suunatakse atmosfääri.

Uute tehnoloogiatega, näiteks IBM-i arendatava uuendusliku kiibil oleva vesijahutussüsteemi abil, saab arvutiprotsessorite klastrist eralduva soojusenergia tõhusalt büroodele või majadele sooja vee tootmiseks ümber töötada.

Tagasi üles