Prantsusmaal toimusid sel kuul kolmandat korda protestid planeeritud tööturureformide vastu. Reformide eesmärk on tööturgu pisut paindlikumaks muuta.
Fotod: Prantsuse tänavatel toimuvad protestid tööreformide vastu (10)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üleriigiline streik sulges Eiffeli torni, häiris rongide sõidugraafikut ja häiris kümnete koolide tööd, vahendab AFP. Mitmes lennujaamas lende kas tühistatakse või lükatakse edasi - lennujuhid protestivad samuti.
Märulipolitsei valvas tänavaid ning põrkas kokku Nantes' ja Rennes' protestijatega. Üle riigi oli proteste üle 200 - korraldaja Caroline de Haas sõnas, et 266.
Pariisis arreteeriti umbes kümme inimest. Protestijad kandsid silte: «Me tahame paremat» ja «suur samm 19. sajandi poole.»
Valitsus üritab läbi suruda uut tööseadust, mida nimetatakse viimaseks katseks majandust turgutada enne järgmise aasta valimisi.
Nii ametiühingute kui tudengite protestid muutusid möödunud nädalal vägivaldseks ning neljapäeval lubas kohale ilmuda väga palju protestijaid.
Hollande on lootnud, et mõõdukat reformid võiksid kangekaelselt üle 10 protsendi püsivat tööpuudust vähendada.
Praegu võib kohus koondamise keelata juhul, kui emaettevõte, isegi kui see asub välismaal, on kasumis. Peale reformi saaksid ettevõtted õiguse koondada juhul, kui tellimused on vähenenud vähemalt neli kvartalit, kirjutas Financial times mõned päevad tagas. Inimesed on raevus, kuna näevad selles vallandamise lihtsustumist.
Viimaste plaanide järgi on tööturu kohaldatatavad vaid suurfirmadele, mis saavad õiguse tööaegu muuta ilma sektoriülese kokkuleppeta. Väikestes ja keskmistes ettevõtetes jääb alles standartne 35-tunnine nädal. Samuti suurenevad oskusteta inimeste õigused väljaõppele ning rahaline abi noortele.
Tegu on tugeva taandumisega ajast, mil Hollande reformipaketti esitles. Algne plaan pidi näiteks panema piiri vallandmise hüvitisele ning lubama pikemaid töönädalaid kõikides ettevõtetes. Reformipakett pidi julgustama ettevõtteid töötajaid palkama.
Praegu eelistavad tööandjad värvata töötajaid ajutiste lepingutega, sest kardavad, et ei saa majandusolude halvenedes töötajaid koondada. See on mõjunud hävitavalt inimeste kindlustundele, kirjutab Forbes. Ametiühingud pelgavad, et tööandjad kasutavad juhust koondamiseks ning tudengite hirmuks on, et nad ei saa tööturule sisenedes enam oodatud hüvesid.
Lahinguks on see ka Hollande'i sotsialistliku erakonna sees. Paljud erakonnakaaslased on tööreformide vastu astunud. Financial Times'is astus tööreformide vastu välja ka Prantsuse keskpanga president François Villeroy de Galhau, kelle sõnul õõnestavad reformid investorite usaldust ning sellega ka nulli lähedal püsiv majanduskasv.
Forbes kirjutab, et Prantsusmaa reformide rohkuse põhjus peitub sealsete läbirääkimiste süsteemis - ametiühingud kutsuvad streikidele juba enne kõneluste algust. Sellega on tänavatest saanud poliitilise arvamuse väljendamise näitelava.
Hollande taandus ka kolmapäeval, mil loobus kolmapäeval plaanist võtta süüdi mõistetud terroristidelt ära Prantsuse kodakondsus. Tegu oli ühe osaga Pariisi rünnakute järel välja töötatud plaanis muuta Prantsusmaa turvalisemaks. President ütles, et nad ei suutnud täpses plaanis omavahel kokku leppida.