Ülo Pärnitsa ettepanek: toome välismaalt 100 000 kvalifitseeritud töötajat

Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor ja Mainor Ülemiste nõukogu esimees Ülo Pärnits (paremal) ja ettevõtlusminister Liisa Oviir (vasakul). Foto: Eero Vabamägi

Ettevõtluskõrgkoolis Mainor toimunud debatis käis kooli rektor Ülo Pärnits välja mõtte, et Eesti tööstuse võiks päästa 100 000 kvalifitseeritud töötajat välismaalt, tekitades sellega elavat arutelu.

«Kui rääkida poliitikast, siis kõik majandusjutud lõpevad sellega, et asja parandada, peame me rohkem lisaväärtust tootma – õige jutt, aga seda teavad ka kõik ettevõttejuhid,» rääkis ettevõtluskõrgkoolis Mainor toimunud debati käigus kooli rektor ja Mainor Ülemiste nõukogu esimees Ülo Pärnits. Siinjuures tõi ta aga peamise paradoksina välja, et enamusel tööstusettevõtjatest puuduvad oskused selle elluviimiseks.

«Mis siis teha – tuleb hakata Eestisse tooma teadmismajandust, mida siin Ülemiste Citys ka tehakse,» kirjeldas Pärnits. Samas jõudis ta järgmise paradoksini – kui välisettevõtted ka valivad oma tegevuskeskkonnaks Eesti, jäävad nad hätta kvalifitseeritud tööjõu leidmisega kohapealt. Kui aga ka need inimesed leitakse, tähendab see, et mõni Eesti ettevõtja jääb inimestest ilma.

Päästaks Eesti rahva ja majanduse

«Minu ettepanek on – toome välismaalt 100 000 kvalifitseeritud inimest Eestisse,» pakkus Pärnits. Ta lisas, et just selline suurusjärk tööealisi inimesi on viimase paarikümne aasta jooksul Eestist ära läinud ning täpselt samas suurusjärgus väheneb tööealiste inimeste hulk Eestis järgmise kümne aasta jooksul. «Nüüd meie rahvuslased ütlevad, et hulluks olete läinud – ma aga ütlen, just see päästaks Eesti rahva,» tähendas ettevõtluskõrgkooli rektor.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede nõustus, et kvalifitseeritud inimeste järele on Eestis suur nõudlus. «Aga vaatame ka teist poolt – mida me saame teha selleks, et ka olemasolevate inimestega võimalikult palju vastata sellele ootusele,» lausus ta, juhtides tähelepanu sellele, et tänane haridussüsteem ei võimalda vajaminevate oskustööliste väljakoolitamist. «See haridustellimus on kuidagi paigast ära,» nentis Reede.

Kuigi ettevõtlusminister Liisa Oviir möönis, et 100 000 kvalifitseeritud inimese toomine Eestisse on mõttena ahvatlev, ei tohiks seejuures unustada, et Eesti näol on tegemist demokraatliku riigiga, kus peaks sellise mõtte taga olema ka enamuse soov. «Iseenesest on valitsus liikunud selles suunas, et meil on vaja inimesi juurde ja teatud sektorites on see hädavajalik,» lausus minister Oviir. Ta lisas, et lähiajal on valitsuse laual arutelu selle üle, et lõdvendada näiteks IKT töötajatele seatud kvooti.

Tööjõupuuduse kõrval ka tööpuudus

Samas rõhutas ka ettevõtlusminister vajadust viia siseriiklik haridustellimus selgesse vastavusse nii riigi kui ettevõtjate ühiste vajadustega. «Ehk kui me oleme ära kaardistanud ja teame, millised on need kasuvaldkonnad Eestis, siis need on valdkonnad ja ettevõtjad, kuhu me peame suutma ka tööjõudu koolitada,» märkis minister, rõhutades seejuures lisaks tasemeõppele ka ümberõppe olulisust.

Ka tõi ettevõtlusminister välja, et kuigi tööjõupuudusest saab Eestis valdavalt rääkida Tallinnas ja Harjumaal, siis Ida-Virumaa näol on näiteks tegemist piirkonnaga, kus täna valitseb üle 12-protsendiline tööpuudus.

«Siin ongi riigi roll suunata tööstust piirkonda, kus reaalselt on ka kvalifitseeritud tööjõud ja tööstuses töötamise harjumusega inimesed,» sõnas ta. Küll aga nõustus ministergi, et vajadustele vastava haridussüsteemi kõrval rikastaksid kvalifitseeritud töötajad välismaalt kindlasti Eesti majandust.

Avatud ärikeskkond

«Jah, loomulikult, kui me räägime lisaväärtuse loomisest, siis me vajame ressurssi ja ressursiks on inimesed – kvalifitseeritud tööjõud –, ressursiks on aeg ja teadmised, aga ka mõtteviis ja asjadele lähenemine on väga suur ressurss,» lausus Baltika disaini ja ärivaldkonna juht Maire Milder.

Ta lisas, et isegi, kui Eesti näol on tegemist väikese riigiga, on eestlastel oskus asju lihtsalt ära teha. «Me oleme alati isemõtlejad olnud ja minu jaoks see on meie suur eelis,» märkis Milder. Ka juhtis ta tähelepanu asjaolule, et kui mõnda aega tagasi räägiti palju globaliseerumisest ja globaalses maailmas elamisest, siis tänaseks ei kasuta neid sõnu enam keegi, kuna see on muutunud niivõrd iseenesest mõistetavaks.

«Siia tuleb teisi inimesi, kes tahavad meile ja meie ettevõtetesse tööle tulla – tegelikult see on väga hea, väga teretulnud – ja teistpidi, meie inimesed tahavad mujalt saada kogemust, et siis hiljem kogenenumana Eestisse tagasi tulla,» sõnas Baltika disaini ja ärivaldkonna juht.

Juba täna hulk töötajaid välismaalt

Vestlusse sekkusid ka mitmed auditooriumis olnud. Esimene asi, mis 100 000 inimese Eestisse toomise juures küsimusi tekitas, oli asjaolu, et kes nende palgad siis kinni maksaks, kuna väljaspool Eestit on heade spetsialistide palgad tunduvalt suuremad. «See 100 000 tundub minu jaoks küll ulme,» tõdes küsimuse esitaja.

«Siia Ülemiste Citysse on tulnud välismaalt 700 inimest – firmadesse, kus neid on vaja –, aga siin linnakus makstakse neile kaks korda kõrgemat palka, kui mujal Eestis – võib olla piisab?» märkis Ülo Pärnits. Ta lisas, et iseenesest võiks nende inimeste arv veelgi suurem olla, kuid hetkel ei ole innovatsioonilinnakus piisavalt kontoripinda. «Kui tuua 100 000 sisse, siis on vaja miljon ruutmeetrit kontoripinda juurde,» tähendas ta.

Ka AS Cleveron asutaja ja tegevjuht Arno Kütt nõustus, et Eesti ettevõtlus ootab väljastpoolt inimesi. «Meil on ka – Soomest inimesi, meil on Hollandist inimesi –, me maksame neile seda tippspetsialisti palka, mida nad saavad oma riigis,» lausus ta.