Riik seab tööstused tähtsuse järjekorda

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandimaal tegutsev puidutööstus Vincom
Viljandimaal tegutsev puidutööstus Vincom Foto: Marko Saarm / Sakala

Kuigi Eestis iga viies töökoht on tööstusettevõttes, on seni tööstuspoliitikal puudunud eraldi oma kaugelevaatav arengunägemus – just seda tühimikku püüab täita tööstuspoliitika roheline raamat.

«Laiem avalikkus näeb ju tööstust üldreeglina kui mingisugust jäänukit minevikust, miski, mis on mürarikas, miski, mis on reostav – ja see on see teema, millega ma sooviksin ärgitada kõiki ettevõtjaid aktiivselt tegelema,» sõnas ettevõtlusminister Liisa Oviir täna ettevõtluskõrgkoolis Mainor toimunud Eesti tööstuspoliitika rohelise raamatu esmakordsel avalikul tutvustusel.

Just sellisesse tööstusettevõtete avalik kuvandi muutusesse panustab ka esimene tööstuspoliitikat puudutav arengudokument. «Tänapäeval on tööstus miskit hoopis muud, kui see oli ehk 40 aastat tagasi – see on suuresti automatiseeritud, tööstuses makstakse keskmisest kõrgemat palka ja tööstus eeldab tänapäeval ikkagi kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu,» kirjeldas minister Oviir.

Areng viimastel aastatel peatunud

Seda, et tööstuspoliitika olulisust ei saa tänases Eestis alahinnata, näitab ka asjaolu, et iga viies töötaja töötab Eestis tööstusettevõttes. Lisaks on tööstussektor Eesti suurim majandussektor, moodustades kuuendiku SKP-st ning iga tööstuses loodud töökoht toob juurde kaks kuni kolm töökohta teistes sektorites.

Küll aga tõi minister Oviir ühe peamise väljakutsena välja, et Eesti töötleva tööstuse lisandväärtus inimese kohta on viimastel aastatel peatunud. «See tähendab, et meid ootavad ees struktuursed muutused,» tõdes ettevõtlusminister. Ta lisas, et Eestil seisavad ees väljakutsed, mis puudutavad ettevõtete koostööd, tööjõu vähenemist, eksporti, tootearendust ja tootmise jõulist arendamist.

«Teistest riikidest saadud kogemuste põhjal seadsime prioriteetideks sektorid, kus Eesti on end tõestanud ning meie toodangut hinnatakse – puidutööstus, masinatööstus, elektroonikatööstus,» kirjeldas ettevõtlusminister rohelise raamatu prioriteete. Lisaks on Eestil tugev kompetents ka keemiatööstuses ning regionaalsemas mõttes ka ehitusmaterjalide- ja toiduainetetööstuses.

Väärt kaasamisnäide

Kuigi rohelise raamatu koostamise protsessis tuli läbivana välja nii sektori ja riigi kui ka sektoritevahelise koostöö puudumine, oli see üks aspekt, mille osas tööstuspoliitika rohelise raamatu väljatöötamise protsess on olnud üsna erandlik.

Lisaks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnikele on viimane aasta aega kaks korda kuus sellesse oma sisendi andnud ka erinevad tööstuse ja erialaliitude esindajad ning ettevõtjad. «Vahemärkusena võib öelda, et konsultatsioonides ei ole rahandusministeeriumi ametnikud uskunud, et selline töömeetod võimalik on – et tõesti need inimesed on panustanud juba aasta aega kaks korda kuus oma aega,» märkis minister.

Tööstuspoliitika koostamise protsessiga paralleelselt on käivitunud diskussioonid elektrihindade diferentseerimise üle, maavaradega seotud uuringute vajadus, tööjõualased väljakutsed, mis hõlmavad nii olemasoleva kui ka välistööjõu kaasamist ning koolitamist.

TA maksuerandit niipea ei tule

Suurima murekohana tuli arutelude käigus välja tööstuse ning teadus- ja arenduse (TA) asutuste vähene koostöö. Tööstused pakkusid siinjuures ühe ettepanekuna välja maksuerandi, mis soodustaks arendustegevusele fookuse seadmist, kõrgema lisandväärtusega töökohtade ja tööstuse loomist. Siiski peab minister seda vaid üheks võimalikuks meetmeks ja hetkeseisuga seda tööstuspoliitika rohelise raamatu esimesse tegevuskavva planeeritud ei ole.

«Seal on toodud väga erinevaid meetmeid, mis võiks aidata tuua teadus-arenduspoolt lähemale tööstuspoolele – üks neist võimalustest on maksuerand,» selgitas minister Oviir. Ta lisas, et täna ei ole tal täit kindlust, et maksuerand on neist kõige parem viis. Minister nentis, et kuna riik panustab oluliselt teadus-arendustegevusse, sõltub meetmete valik ennekõike sellest, mis on kõige optimaalsem ja mida riigieelarve võimaldab.

Kuigi tööstuspoliitika roheline raamat on võtnud üsna pikaajalise vaate, hakkavad aastani 2030 seatud arenguvisiooni saatma kahe-kolmeaastalised tegevuskavad. «Praegu me juba koostame selle poliitika alusel tegevuskava aastani 2018,» sõnas minister Oviir.

Ta lisas, et sarnaselt tööstuspoliitika rohelise raamatu endaga on seegi juba viimasel kinnitusringil. Ettevõtlusminister loodab tööstuspoliitika pikaajalise arengustrateegiaga valitsusse jõuda aprilli lõpuks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles