Raha Eestisse ei jõua
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii Eestis kui terves Baltikumis tehti omandamisi ja ülevõtmisi mullu vähem kui aasta varem. Eesti tehingud moodustasid vaid viis protsenti, selgus Merger Marketi ja Ellexi eelmise aasta tehinguturu raportist.
Baltikumi tehinguturu mahuks kujunes eelmisel aastal 558 miljonit eurot, mis tehingute koguarvult on küll 19 protsenti vähem, kui eelneval aastal, kuid koguväärtuselt pea poole võrra väiksem ehk 46 protsenti võrreldes eelneva aastaga, Merger Marketi tehinguteturu ülevaate üks autoritest, Raidla Ellex tehingutemeeskonna juht Sven Papp pressiteates.
«Eesti tehingud moodustasid eelneval aastal Balti turust vaid viis protsenti, mis näitab eelkõige suurte ja mahukate investeeringute vähesust tervikuna,» lisas Papp. Tõsi on ka see, et mitmed mõjukad tehingud kandusid üle käesolevasse aastasse nagu näiteks Eesti Gaasi minek Eesti kapitali kätte või Danske varahaldusettevõtte Danske Capitali ost LHV poolt.
«Siit ka teine trend, mis Eesti tehingutemaastikku iseloomustab. Kastanid toob täna tulest välja kodumaine kapital,» täiendas ta. Sellel, et kodumaine kapital on asemele asumas, on kaks külge.
Papp rääkis, et ühest küljest on väliskapitali lahkumine kurb. Teisest küljest tuleb tunda rõõmu, et kodumaisel kapitalil on võimalus.
Balti piirkonna tehinguteturu vedajaks oli Merger Marketi ja Ellexi raporti andmetel eelmisel aastal Läti, seda eelkõige tänu mitmele energeetika ja infrastruktuuri sektori suurtehingule, mis moodustab pea 76% kogu Balti regiooni tehingutest. Sellega on Papi sõnul Läti teinud olulise hüppe,sest veel aasta tagasi moodustasid tehingud Lätis vaid 21 protsenti Baltikumi üldarvust.
Varasemate aastate ülekaaluka tehinguteturu liidri, Leedu arvele saab kanda 19 protsenti eelmisel aastal Baltikumis tehtud tehingute väärtusest, kusjuures 2014 oli see arv 69 protsenti.