/nginx/o/2016/01/16/4878363t1h7690.jpg)
Elektritootmine kahanes veebruaris eelmise aastaga võrreldes 22 protsenti sellal kui tarbimine neli protsenti kasvas. Tootmise kahanemise põhisüüdlane on veebruaris käikulastud Leedu-Rootsi elektriühendus Nordbalt.
NordBalt kaabel kukutas Eesti elektritootmist üle viiendiku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elektritootmine pöördus veebruaris uuesti langusesse, kahanedes aastatagusega võrreldes 22 protsenti 742 gigavatt-tunnini. Toodangut kahandas soodsama hinnaga Põhjamaade elektri kasutamine. Turule lisandunud Rootsi-Leedu uus ühendus NordBalt vähendas Eesti tootjate osalust lõunanaabrite puudujäägi katmisel, teatas Elering.
Eesti elektribilanss kujunes nelja gigavatt-tunni ulatuses defitsiitseks. 56 protsendil veebruarikuu tundidest töötas Eesti elektrisüsteem importrežiimil. Samas kasvasid Eesti elektrisüsteemi läbinud transiitvood 40 protsenti 435 gigavatt-tunnini.
Elektritootmine taastuvatest allikatest kahanes veebruaris aastases arvestuses kuus protsenti 127 gigavatt-tunnini.
Lätis toodeti elektrit tänavu veebruaris kokku 441 gigavatt-tundi, mida on 13 protsenti enam kui aasta tagasi samal ajal. Toodangu kasvu toetas möödunud aasta veebruariga võrreldes suurem hüdroressursi kättesaadavus.
Leedus jäi elektritootmine eelmise aasta veebruariga samale tasemele, samas kui tarbimine kahanes 11 protsenti.
Baltikumis tervikuna süvenes elektribilansi puudujääk aastases võrdluses 16 protsenti 712 gigavatt-tunnini. Puudujääk moodustas kolme riigi tarbimisest 34 protsenti.