/nginx/o/2016/03/29/5206797t1h0894.jpg)
Mullu ületas kanaliha tarbimine Eestis esmakordselt 24 kilogrammi piiri inimese kohta, kusjuures enim tarbitakse värsket kanafileed.
Linnuliha tarbimine püstitab rekordeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kodumaise linnulihatootja Talleggi brändijuhi Triin Lõokese sõnul on linnuliha tarbimine Eestis jätkuvas kasvus – kui 2014. aastal tarbis iga Eesti elanik keskmiselt 23,4 kilogrammi linnuliha, siis mullu ületas see kogus esialgsete andmete põhjal esmakordselt 24 kilogrammi inimese kohta.
«Kõige populaarsemaks tooteks on kanafilee, mida hinnatakse eelkõige vähese rasvasisalduse ja kõrge valgusisalduse poolest,» ütles Lõoke. Filee populaarsust toetavad ühtlasi ka mitmete mugavustoodete lisandumine, nagu näiteks juba ette lõigatud kanafileeribad, steigid, libliklõigud ja minutipihvid, millest saab kiirelt valmistada erinevaid kanaliharoogasid.
Lõokese sõnul näitab tempokat kasvu ka broilerihakkliha tarbimine. «Hakklihadest on osutunud kõige menukamaks delikatess-broilerihakklihasegu, mille müügikogus on kahe aastaga kasvanud poole võrra,» lisas Lõoke.
Kuigi kõige populaarsemaks lihaliigiks on Eestis endiselt sealiha, kasvab kanaliha ja kanalihast toodete tarbimine järjepidevalt. Lõokese sõnul on viimase 10 aastaga eestlaste linnuliha tarbimine kasvanud veerandi võrra. Taolise kasvu põhjusteks on võimalus valmistada toitu kiirelt ja mugavalt, kanalihale omane mahe maitse ja kõrge valgusisaldus ning lai tootevalik.
«Oluline on ka see, et Eesti turul on saadaval kodumaine kvaliteetne kanaliha, mida tarbija kõrgelt hindab. Eestimaise kanaliha lai valik pakub muude lihaliikide kõrvale head vaheldust,» märkis Lõoke.