/nginx/o/2015/12/01/4757875t1h6f57.jpg)
Soome arsti Kaarlo Simojoki hinnangul on ligi pool miljonit soomlast alkoholitarbijate riskirühm, kellel on komme õhtuti pärast tööpäeva lõõgastuseks mõni naps võtta.
Soomlaste seas levib trend pärast tööpäeva napsutada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soomlaste hulgas on tõusuteel trend tööpäeva õhtuti lõõgastuseks alkoholi tarbida, vahendab Yle. Simojoki rõhutas, et need inimesed on riskirühmas ning nende käitumisel on vaja tungivalt silma peal hoida. «Meie kultuuris on arusaam, et niikaua kuni sa töötad ja täidad muid kodanikukohustusi, pole ka vajadust pidada igaõhtust napsutamist alkoholi kuritarvitamiseks,» ütles ta.
Arst on sageli näinud, kuidas inimesed tarbivad ohtlikes kogustes alkoholi ning põhjustavad sellega omakorda ohtu ka kaaskodanikele. Koduses keskkonnas kannatavad selle all eriti lapsed, kes peavad alkoholi mõju kõrvalt nägema. «Samas kui vähemalt üks vanematest täidab endiselt oma kohustusi ning käib tööl, ei tee keegi kodus joomisest numbrit,»lisas ta.
Arst kirjeldas, et lisaks on sagenenud joomine eesmärgil lihtsalt purju jääda. «Kuigi argiõhtuti joovad inimesed ehk koguseliselt vähem, muutub joomine siiski aina sagedasemaks. Nad lähevad hommikul tööle, täidavad muid kohustusi ning elavad n-ö korralikku elu, kuid sealjuures tarbivad regulaarselt alkoholi.»
Simojoki hinnangul on Soomes 400 000 – 600 000 riskirühma kuuluvat alkoholitarbijat, kes n-ö tööstressi leevendamiseks joovad. Sealjuures ei mõista nad pikaajalise alkoholitarvitamise riske ning selle mõju nende perele ja kaaskodanikele. Ta rõhutas, et sellised käitumismustrid jätavad jälje ka laste psüühikasse ning tõenäosus, et lapsed võtavad need harjumused üle, on suuremad.