Kaua aega erinevates ehituspoodides klienditeenindajana töötanud Mirko Trompetter kirjutas oma kogemustest raamatu «Elu on ehituspood», millest leiab end tõenäoliselt igaüks. Kuid missugused on kõige rumalamad kliendid?
Kes on ehituspoe kõige rumalamad kliendid? (3)
Kui poodi sattub eriarvamusel olev abielupaar, siis võib seinaplaatide valimiseks vabalt kuus tundi kuluda. Aega läheb ka siis, kui vana hoone kapitaalremonti kavandatakse pisiasjadeni välja. See, kui palju aega kaupade väljavalimiseks kulub ja missugune on tulemus, sõltub nii müüjast kui ka klientidest.
Kliendid saab jagada nelja rühma
1. Õppinud meistrimees
Nad teavad täpselt, mis neil kavas on ja mida neil selleks vaja läheb. Niisuguste meistrimeeste nõustamine piirdub tavaliselt küsimustega «Kus teil see asi on?» ja «Kas te seda ka tellida saaksite?». Sageli proovitakse ka hinnas alla tingida.
2. Nokitsejad
Nad teavad üksnes umbkaudu, mida nad teha soovivad ja mida selleks tarvis läheb. Selliseid nokitsejaid on kahte sorti. Osa seisab riiuli ees ja mõtleb sõnatult oma projekti üle järgi, samas kui teised pommitavad müüjat küsimuste, selgituste ja joonistustega, lootuses, et küllap viimane probleemile lahenduse leiab. Alati see siiski ei õnnestu.
3. Inimesed, kellel pole asjast aimugi
Nad küsivad palju, kuid jätavad ka suurema osa sellest, mis neile räägitakse, meelde. Sellegipoolest ei asenda ka parim selgitus käelist osavust. Aeg-ajalt lisanduvad sellele ka mälus olevad augud.
4. Kõiketeadjad
Nad teavad kõike paremini, oskavad kõike ja on kõiki võimalikke ehitustöödega seotud ameteid pidanud vähemalt kümme aastat, kuid peavad ikkagi pidevalt müüjalt küsima, kuidas mida teha. Need on kliendid, keda ehituspoodi sisenedes alati kõvasti sõimlemas kuuleb. Küll oli materjal kehv, tööriist täiesti kõlbmatu ja müüjal ei ole ju mitte millestki mingit aimu.
Peale selle on Trompetteri sõnul olemas täiesti tavalised kliendid, kelle isikuomadused kujutavad endast segu kolme esimese rühma tunnusjoontest.
Mehed on rumalamad
Küsimuse peale, kas rumalamad on mehed või naised, on kogenud müüjal konkreetne vastus: kindlasti mehed. «Kui naised midagi teada tahavad, siis küsivad nad lihtsalt, kuulavad, mis neile räägitakse ja jätavad iga sõna meelde. Mehed ei julge aga sageli üldse küsida, eriti siis, kui läheduses on ka nende naised,» muljeta Trompetter.
Tema sõnul küsivad naised palju otsesemaid küsimusi ja saavad seetõttu ka paremaid vastuseid. Naine ütleks näiteks: «Tahan seina naela lüüa. Millega ma seda teha saaksin?» Mehed kirjeldavad aga olukorda sageli ääri-veeri.
Mehe kirjeldus võiks välja näha umbes selline: «Mul on üks pilt, see peaks kuidagi seinale saama. Üks mu tuttav tuli mõttele, et selleks võiks ehk kasutada naela. Kuid ta ei osanud mulle ka päris täpselt öelda, millega selle kõige paremini seina saab. Kas oskate ehk midagi välja pakkuda?» Sellise ebamäärase kirjelduse peale turgatab müüjal Trompetteri sõnul mõni mõte pähe küll, kuid probleem ei pruugi leida parimat võimalikku lahendust.